Tarmo Kõuts: Venemaa poliitika on viimastel aastatel olnud impeeriumi taastamise suunas, mitte vastupidi

 (134)
Tarmo Kõuts
Tarmo KõutsFoto: Tiit Blaat

Delfile antud intervjuus pidas endine kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts mõistlikuks kaitseminister Urmas Reinsalu mõtet, mille kohaselt võiks USA kohalolek Eestis olla suurem.

Hiljuti pidas Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu Washingtonis asuvas Rahvusvahelises Strateegiliste Uuringute Keskuses kõne, milles ta tõi muuhulgas välja, et Baltikum on ainus NATO piirkond, kus jõudude tasakaal ei ole alliansi kasuks ning kus USA kohalolek võiks olla suurem. Kuidas kommenteerite?

Olen Reinsaluga päri ja arvan, et antud küsimuses oli ta ilmselt objektiivne - Venemaa poliitika on viimastel aastatel olnud impeeriumi taastamise suunas, mitte vastupidi. Kui jälgida Vene meediat, siis kostab isegi sealt läbi kerge relvatärin ELi ja NATO suunas.

Kuigi vastasseisu NATO ja Venemaa vahel justkui ei peaks olema - näiteks terrorismi suhtes on ju seisukohad sarnased ja toimub koostöö - siis tegelikkuses püüab Venemaa järgida kõigepealt enda huvisid. Meenutagem kas või Ukraina ja ELi asjadesse sekkumist.

Oma kõnes ütles Reinsalu, et ameeriklaste tagasitõmbumine Euroopast ei muuda siinset julgeolekuolukorda paremaks, tuues näiteks viimase USA tanki lahkumise Euroopast möödunud aasta kevadel.

Seotud lood:

On täiesti selge, et USA on aastakümneid esinenud Euroopa julgeoleku garandina. Julgeolek vaakumit ei tunnista ja kui miski kusagilt väheneb, siis see vaakum täitub sellega, mis tuleb teiselt poolt. Seda kas või ideoloogiliselt või majanduslike huvide mõttes.

Kui nüüd rääkida majandusest ja Euroopa riikide sõjalisest võimekusest, siis püütakse säilitada status quo'd Venemaa suhtes, sest see on suur turg.  Midagi hullu pole ju juhtunud - teeme koostööd edasi. Küsimus on aga selles, kuidas käsitleb Venemaa Euroopa käitumist, kas nõrkuse või diplomaatilise tarkusena?

Milline on masu tõttu kaitse-eelarveid kärpivate Euroopa riikide endi võime end kaitsta?

Euroopa Liit on esmajärjekorras poliitilis-majanduslik ühendus, mitte sõjaline. Seetõttu on selge, et Euroopa on teinud panuse NATOle, aga seal on olnud põhiline panustaja USA. Ameerika käsitleb kõike globaalselt - ta on sunnitud kõikjal tasakaalu hoidma ja see on nüüd küsimus, et millisel ajahetkel ja millises regioonis on USA rohkem füüsiliselt kohal ja kus vähem.

Rääkides kaasaegsetest tehnoloogiatest, siis sõjaliste võimekuste liigutamine ei ole ajaliselt nii pikaaegne, kui varem, sest logistika on arenenud. Sestap ei ole ma USA vägede Euroopast lahkumise osas väga murelik.

Kui me meenutame perioodi, mil Balti riigid hakkasid NATO liikmelisust taotlema, siis sel perioodil tegid Läti ja Leedu panuse profiarmeele. Eesti suutis säilitada enesekaitsevõimekuse reservarmee põhimõttel, mis tähendab sõjalises mõttes suuremat võimekust ja annab võimaluse pikemat aega vastu pidada. Võime tuua paralleeli Gruusiaga, kus profiarmee oli alguses küllaltki südi, aga siis said reservid otsa.

Mida arvate sellest, et Reinsalu andis oma kõnes mõista, et ta sooviks USA vägede kohalolekut Eestis?

Kõik väikeriigid arvestavad vähemal või suuremal määral suurema partneri kohalolekuga. Ühelt poolt on suur sõjaväebaas väikeriigis füüsilise ja majandusliku julgeoleku faktor, teisalt ei tähenda sõjaväebaas suurt ja otsekohe toimivat sõjalist süsteemi. Küll aga toetab see väikeriiki moraalselt ja poliitlis-majanduslikult.

Tänane seis on selline, et ameeriklased on meid toetanud ja näidanud oma tahet läbi kohaloleku kohalikul tasandil tehtud õppustel osalemise.