Toon näite: möödunud suvel mängis üks mees tänavakorvpalli, autovõtmed olid platsi kõrval kotis. Ühel hetkel mees märkas, et kott on läinud ja auto ka. Kindlustus aga ütles, et mees oleks pidanud ise hoolikam olema. Kuhu see mees peab sporditegemise ajal need võtmed panema?
Kasko-kindlustus on vabatahtlik asi, aga ilma selleta autot liisida ei saa. Inimene sõlmib lepingu ja mõtleb, et nüüd on ta kaitstud, aga ta pole lugenud lepingut lõpuni. Leping on pikk, kui keskpaika jõuad, on algus juba ununenud.Lepingu lisades on aga mitmeid punkte, mis paljutõotava alguse ära nullivad. Siis tuleb inimene Tarbijakaitseametisse õigust nõudma.
Leping on kahe juriidilise isiku - liisngufirma ja kindlustusfirma - vahel sõlmitud, siin tarbijakaitse aidata ei saa, sest meil on õigus lahendada ainult füüsiliste isikutega ette tulevaid probleeme.
Otse loomulikult peab klient olema valmis kohtuprotsessideks kindlustusfirmaga. Kui ise ei oska lepingut lugeda, tuleb advokaat kaasa võtta.
Kindlustusfirmad on koondunud liitu ja neil on oma organisatsioon, kes nende huvisid kaitseb.
Tarbija on igal juhul nõrgem pool, kui tal tuleb kindlustusfirmaga rinda pista.
