Tanel Kerikmäe: Karlsruhe kardinalidelt jah-sõna, aga tingimustega

 (9)
Tanel Kerikmäe: Karlsruhe kardinalidelt jah-sõna, aga tingimustega
Foto: erakogu

Saksamaa punatalaarides konstitutsioonikohtunike otsus on ootuspärane mitte tema ESMi pigem pooldava sisu poolest, vaid pigem seetõttu, et jätkatakse tingimuste seadmist Euroopa Liidu arengutele.

Seetõttu on ka otsus ise tingimusliku iseloomuga ja vajab lisatõlgendusi, kui satutakse piirkaasustesse.

1) Kõigepealt, ESMi mehhanism peab olema õiguslikult korrektne, seega võib tekkida olukorras, kus ELi institutsioonid tegutsevad ESMi haldamisel uute pädevuste alusel, uudseid juriidilisi probleeme. Seega ei ole antud otsus kindlasti mitte lõplik, vaid pigem juhend edasisteks analüüsideks ja seisukohavõttudeks.

2) Tuleb nõustuda Danske Banki analüütikutega, et otsusega on otseselt viidatud ka Saksamaa osaluse piirmääradele (190 miljardit eurot, kuigi kapitalimaht võib olla ESMi enda teksti kohaselt vajadusel suurendatav).

3) Bundestag’ile ja ka Bundesrat’ile antakse veelgi otsustavam roll ESMiga seotud kohustuste täitmisel, mis tundub vastanduvat teatud ESMi opereerimise konfidentsiaalsusnõuetega. Kohtu sõnul kehtib see isegi valitsusvahelise koostöö tingimustes. Kas ja kuidas see reaalsuses on võimalik ja kas sellisest nõudest võib kujuneda ESMi edu komistuskivi, näitab aeg.

Seotud lood:

4) Saksamaa omab veelgi tugevamat mandaati liidrirolliks, kuivõrd kohtuotsus viitab ka Euroopa ühtsusele, mitte vaid Saksamaa enda huvidele. Samas leitakse, et tulevikus ei saa enam välistada, et teatud küsimuste puhul tuleb ka Saksamaal kasutada Euroopa Kohtu nn eelotsuste süsteemi, mille kaudu testitakse ja tõlgendatakse ELi õiguse ja liikmesriigi õiguse vastavust.

5) Kohus on jätkanud oma argumentatsiooniliini, millega peetakse Euroopa Liitu pigem vabatahtlikuks riikide liiduks. Kuna ESM pole ELi õigusega reguleeritud, viitab Karlsruhe sellele, et Saksamaa võib lepingust lahti öelda, kui muutuvad olulised asjaolud (tuntud tavaõiguslik põhimõte rebus sic stantibus). Seega, kui asjalood kujunevad selliseks, et Saksamaa võib kaotada kontrolli kas välis -või sisepoliitiliselt, saab ta mängust lahkuda.

Leidsin oma Riigikohtule antud arvamuses ESMi asjus, et “Kuivõrd pean ESMi üldjoontes kasulikuks arenguks, millele otsene vastutöötamine nõrgendaks oluliselt Euroopa integratsiooni, on ilmselt otstarbekas seada ESMiga liitumine tingimuslikuks. Selline tingimuslikkus ei pea olema väljendatud rahvusvaheliselt. Riigikohtu üldkogu võib viidata Euroopa Kohtu ja teiste ELi institutsioonide piiratud pädevusele ESMi tõlgendamisel, seotusele rahvusvahelise lepinguõiguse normidega ning Põhiseaduse aluspõhimõtetele, millega ESMi rakendamine vastuollu minna ei tohi.” Sisuliselt on Karlsruhe sellest põhimõttest ka lähtunud. Ühelt poolt on tingimuste seadmine selge konstitutsioonilise doktriini väljendus, teisalt on tänases keerukas olukorras võimalik öelda, et selline, “jah, aga...” otsus on ka õiguskindlust kõigutav. Igal juhul tunnetab Saksamaa oma rolli ELi ühtsuse tagamisel, kuid ei asu ülesannet täitma tingimusteta. Meenub Goethe “Faust”: "Tõepoolest, hirmus on, kui satud patu paela! See põrgubande toob mul rängad kulud kaela."