Sõites igapäevaselt Tallinna ühistranspordiga saab kogeda igasuguseid asju, osa tundub neist lausa uskumatuna ning sellest võiks juba tasapisi kirjutada raamatu. Toon siis välja mõned juhtumid, mille tunnistajaks olen ma olnud ja mis paneb tõsiselt mõtlema, et kas tänapäeval polegi kombeks viisakus.

Esimene imelik juhtum toimus alles hiljuti. Nimelt sõitson ühest linnaotsast teise bussiga, istusin tagareas ning olin tunnistajaks, kui ühest peatusest tuli bussi peale neiu, kes istus minu ees olevale tühjale kohale. Paari peatuse pärast hakkaski show pihta. Uksed avanesid ja bussi trügisid nii pisikesed koolilapsed kui ka vanemad inimesed. Trügimine trügimiseks, aga kas trügimine annab vanemale inimesele õiguse kokkurullitud ajalehega ühte koolilast vastu pead lüüa ja minu ees istuvale neiule sülle istuda. Neiu istus rahulikult ja vaikselt üheinimese kohal. Vabu kohti oli küll, aga paar sammu eemal. Kui julgesin eesti keeles vanainimeselt küsida, et miks ta nii käitub, siis tuli sealt väga "ilus" venekeelne sõim vastu. Peale minu küsimust ja sõimu osaliseks saamist lahkus neiu sealt ja läks ise vabale kohale istuma. Õnneks ei pidanud ma seda sõimu kaua taluma, sest minu peatus oli tulemas ja kui liikusin ukse poole, kõlas mulle järgi sõna "urood" (värdjas). Et jah....  kohe ei osanudki midagi vasta ega kuidagi reageerida.

Teine kummaline juhtum oli Majaka tänaval bussi lõpp-peatuses. Seisin bussi uste juures ja olles esimene, kes bussist väljus, sain üllatuse osaliseks, sest bussi uksed avanesid, peatuses aga bussist väljuda oli raskendatud. Lõpp-peatusest peale tahtvaid vanamemmi oli niivõrd palju ukse ette kogunenud. Neid oli seal lausa kolm kuni neli rivi ja nad kõik seisid kaares bussi uste ees ning ei teinud teist nägugi, kui inimesed tahtsid bussist väljuda. Nad vist arvasid, et inimesed lendavad üle nende bussist välja. Kuna bussist oli vaja välja saada, siis pidin jõuga läbi memmede trügima, et jõuda järgmise sõiduvahendi peale.

Kui olin sõitnud järgmise transpordiga paar peatust, siis tuli minu juurde üks vanem inimene ja nõudis, et ma vabastaksin selle koha, sest temal vaja just sinna istuda. Mis sest, et sõiduk oli pooltühi ja vabu kohti oli palju. Aga jah, ma ei viitsinud hakata vaidlema ja istusin kõrvalistmele ning vanem inimene istus sinna, kus enne olin istunud mina.

Kuidas peaks aru saama nende vanematest inimestest, kes nii käituvad ja siis kurdavad kõigile, et noorus on ikka nii hukas. Ei saagi ju noorus parem olla, kui eeskujuks on sellised inimesed. Olge inimesed ja saage aru, et kõik on inimesed ja just teie, vanemad inimesed, olete meie nooruse eeskuju.

Näidake inimlikkust ja eeskuju, siis näitavad ka seda noored.