Taavi Rõivas: Erilised inimesed väärivad erilist hoolt

 (34)
Konverents.Mehe tervis
Konverents "Mehe tervis"Foto: Vallo Kruuser

Erihoolekande valukohad on väga hästi teada neile, kelle lähedased erilist hoolt vajavad. On arusaadav, et eemalseisjatele jääb see kaugeks, keeruliseks ning ajaloolistel põhjustel ka hirmutavaks. Väga tugevalt on juurdunud arusaam, et teistmoodi inimesi oleks kõige õigem kuskil kõrge müüri taga teistest eraldatuna hoida.

Õnneks on sellised arusaamad hakanud murenema. Puuetega inimesed ühiskonnas aktiivselt osalemas, ka kolleegidena tööl pole enam sugugi haruldus. Põhiraskus puudega inimese toetamisel on perekonnal. Perele tuleb appi kohalik omavalitsus, kelle ülesanne on pakkuda erinevaid teenuseid, olgu selleks siis transport, tugiisik, lisatoetus vms. Kohalike omavalitsuste võimekus on üle Eesti väga erinev, ehk et mis näiteks Tartus on enesestmõistetav jääb mõnes väikevallas kättesaamatuks. Riigil on plaanis omavalitsusi nii raha kui teenuste arendamisega toetada. Oleme plaaninud Euroopa Liidu uuest eelarveperioodist toetada teenuste uuele tasemele viimist,  et igal pool Eestis võiksid elanikud saada kvaliteetset abi ja tuge.

Omastehooldus on teema, mis on ühiskonnas õigustatult väga palju tähelepanu saanud.  Kinnitan, et ka sotsiaalministeerium suhtub teemasse erakordse tõsidusega. Septembri viimastel päevadel  tuli esimest korda kokku omastehooldajate ümarlaud. Esimesel kohtumisel oli kõne all puudega lastega seotud teemad, järgmistel kordadel liigume edasi mööda inimese elukaart ja räägime teistest murdepunktidest. Kohtumiste vahepealsel ajal töötavad töörühmad konkreetsete teemadega, et leida parimaid lahendusi puuetega inimeste integreerimisel ühiskonda.

Seotud lood:

Erihoolekande arendamiseks 2,8 miljonit lisaeurot

Erihoolekande puhul räägime psüühiliste erivajadustega inimestest. Erihoolekandeteenuseid on mitmeid, varieerudes iseseisvalt toimetuleku toetamisest ööpäevaringse hooldusteenuseni.

Keerukaim ja ka kulukaim on ööpäevaringne erihooldeteenus, kuhu kliendid on suunatud kohtumäärusega.  See tähendab, et kohus on hinnanud nad ohtlikuks enesele või teistele.  Teenus eeldab, et tagatud oleks nii nende klientide kui ka neid ümbritsevate isikute turvalisus, samal ajal aga pole otseselt tegu vanglaga. Turvalisust saame kasvatada mitmel moel, üks neist saab tuleval aastal võimalikuks läbi personali palgatõusu. On ju reeglina nende klientide puhul tegemist keeruliste juhtumitega, kellega tööks läheb vaja erilisi oskusi ja teadmisi, aga kahetsusväärselt on hooldajate palgad olnud kogu riigi võrdluses väga madalad. Hoolealuste ja personali turvalisuse tõstmiseks suurendame enam kui 50% võrra kohtumäärusega erihoolekandeteenusele saadetud isikute pearaha summat. See tähendab rohkem personali, oluliselt kõrgemaid palkasid ning võimalust paremini eristada erinevate diagnoosidega kliente.

Erihoolekande teenuse parandamiseks lisandub järgmise aasta eelarvest kokku 2,8 miljonit eurot. Uuest aastast kasvavad erihoolekande töötajate palgad enam kui riigis keskmiselt ning saame juba järgmisel aastal erihoolekande järjekordi kahe kolmandiku võrra vähendada.

Täna on erihoolekande eri teenuste järjekorras ligi 1000 inimest. Lisaraha toel saame aidata teenusele ligi 700 inimest ehk üle kahe kolmandiku. Keskendume just toetavate teenuste pakkumisele, et kaotada siin ära järjekorrad. Järgmisel aastal saavad täiendava rahastuse igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuste arendamine. See võimaldab läheneda igale inimesele tema vajadustest lähtuvalt ning pakkuda kõige sobilikumaid teenuseid.

Erihooldekodude puhul oleme võtnud suuna peresarnaste majade ehitamisele. Pärandina minevikust saadud suured erihooldekodud ei ole kindlasti kohaks, kus saaks pakkuda inimese vajadusest lähtuvaid toetavaid teenuseid. Seetõttu on plaanis kõik ümber ehitada. Praegused kogemused peremajadega näitavad, et lähedasem ja sõbralikum keskkond mõjub klientidele turvaliselt - neis kodude elanike seas on probleeme ja rahutust klientide seas märgatavalt vähem. Uuest Euroopa Liidu eelarveperioodist oleme eraldanud  54 miljonit eurot erihooldekodude ümberkorralduseks perekodudeks.