Taavi Aas: Kuidas ravida Eesti meditsiinisüsteemi
Meditsiinitöötajate streik on juhtinud meie ühiskonna tähelepanu teemale, millest pikalt mööda vaadati. Ainult ajasse puutuvad teadsid, kui haige on meditsiinisüsteem tervikuna.
Samas polnud ju kunagi saladus, et meditsiinitöötajad lahkuvad, ülikoolides õpivad pea kõik viimaste kursuste arstitudengid soome keelt ja ka arstide töökoormus paistis välja kõigile, kes näha soovisid. Samas on see vaid jäämäe tipp. Haiglad, kelle juhtkond valitsuse sõnul peaks probleemi lahendama, on ise samas hädas. Kas keegi kujutab ette, kuidas lõpetaks ettevõte, kes kogu käibemaksu peaks kuluks kandma? Või mida teha ravijuhtudega, mis on läinud oodatust kallimaks, kuid mida haigekassa välja ei maksa. Tallinna suurhaiglates tuleb aastas ligi 2 miljoni euro eest tasumata juhtumeid.
Süsteemi puudusi ei saa ravida ainult töötajate palga kasvuga. Tõsi, see palgakasv on vajalik, et hoida inimesi Eestis ja tagada tulevikus suurem tervishoiutöötajate pealekasv. Ainult see muudab raviteenuse kättesaadavamaks. Tänased töökoormused on niigi viidud maksimumini ja nende kasvatamise arvelt ei ole võimalik ravijärjekordi lühendada. Üheks teeks palgakasvu saavutamisel on kindlasti töövõimetuspäevade tasu väljaviimine haigekassast ning hakata neid katma töötukassa arvelt.
2011. aastal maksis haigekassa töövõimetushüvitisi 80,8 miljonit eurot. Kõikide meditsiinitöötajate esmaseks soovitud palgakasvuks kuluks 69,6 miljonit (arstidele 20,35, õdedele 35,75 ja hooldajatele 13,5). Töötukassa kogus 2011. aastal kokku makseid 194 miljonit eurot. Maksimaalne väljamaksete aasta oli 2008, millal väljamakseid tehti 84 miljoni euro ulatuses, 2011 aastal aga tehti väljamakseid vaid 36,8 miljoni euro ulatuses. Seega on selles kassas piisav igaaastane laekumine haiguspäevade hüvitamiseks, kui ka reserv töötuskindlustusmakseteks olemas.
Aga ikkagi jääb ravimata süsteem tervikuna, kuid ka siin on lahendus. Muuta tuleb käibemaksu tasumise korda ja nii, et meditsiiniasutused saaksid käibemaksu tagastuse. Näiteks kehtestada meditsiiniteenustele 0 protsendiline käibemaks. Siis oleksid nad võrdsed teistega. Täna kannab Ida-Tallinna Keskhaigla iga aastaselt kulusse 5 miljonit eurot käibemaksu. Tegemist on haiglaga, mis annab 12% kogu Eesti eriarstiabist. Siit võib järeldada, et iga aasta läheb eriarstisüsteemist välja kokku 42 miljonit eurot. See on väga suur raha, millega saaks haiglate jaoks paljugi ära teha. Ka tuleviku tarvis, sest täiendav ressurss võimaldaks haiglatel ka residentidele täiendavaid tasusid, mis omakorda hoiaks meie meditsiini tulevikutegijaid siin.
Need muutused kokku aitaksid tervishoiusüsteemi tervikuna. Tõsi nad vajavad ka valitsuse ja riigikogu toetust, kuid nagu näitavad praegused läbirääkimised, ei ole olukorra kompleksne lahendamine ka teisiti võimalik.
(Autor on Tallinna abilinnapea ning Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige.)
