Sven Sester: Pole võimatu, et 2015. aastal lasevad kärpekrokodillid üles blufitud riigieelarvest õhu välja

 (27)
Sven Sester: Pole võimatu, et 2015. aastal lasevad kärpekrokodillid üles blufitud riigieelarvest õhu välja
Sven SesterFoto: Eero Vabamägi

Uus koalitsioon on andnud 2015. aastaks hulga lubadusi, mille kogumahuks on rohkem kui 170 miljonit eurot. Paljud mõtted uues koalitsioonilepingus on tervitatavad, mille eest on aastaid seisnud ka IRL. Ometi riigi rahalisi võimalusi vaadates jääb mulje, et ajutine valitsus on läinud korraga liiga suurt ampsu võtma.

On tõenäoline, et Eesti majandus on languses ja maksulaekumised võivad sellel aastal väheneda. Meenutagem, et alles jaanuari lõpus tuli rahandusminister Jürgen Ligi välja plaaniga, mille kohaselt peavad järgmise kahe aasta jooksul riigiasutused ja ministeeriumid kärpima kokku 115 miljonit eurot, et eelarvet tasakaalus hoida.

Selle asemel, et kokku leppida vajalikes reformides, mis hoiaksid riigi raha kokku, tõstetakse hüppeliselt riigi jooksevkulusid ja lastakse eelarve struktuursel ülejäägil ilmselt kokku kuivada. Lubatud on järgmisel aastal alandada tulumaksu, kergitada tulumaksuvaba miinimumi, alandada töötukindlustusmaksu, mitmekordistada lastetoetusi ja suurendada avaliku sektori palkasid.

Kust tuleb selle kõige jaoks rahaline kate?

Esiteks on selge, et ei saada läbi maksutõusudeta. Aktsiiside tõstmine on ühiskonnale küll mahamüüdav, kuid kui tõsta alkoholiaktsiisi juba kavandatud viie asemel 15 ning tubakaaktsiisi kuue asemel 16 protsenti, suureneb salaturg, mis omakorda tähendab väiksemat maksulaekumist eelarvesse. Samuti ei maksa unustada, et salaturu osakaalul on teatud mõju ka kuritegevuse kasvule.

Seotud lood:

Ka niinimetatud paindlikum ja efektiivne finantsjuhtimine ministeeriumides tundub veider olukorras, kus sotsiaal- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitakse juurde luua kaks ministrikohta. Kui 15 miljonit eurot kokkuhoidu tuleb uue ametnikearmee loomisest, siis tuleb senised väärtushinnangud ümber hinnata.

Maksude kokkukogumise parendamine on mõistlik samm. Näiteks töötajate esmast registreerimist oleme juba ellu viimas. Samas jääb mulle arusaamatuks, kust võetakse tuleval aastal lisatuluna veel 20 miljonit eurot, sest riigikogu ja valitsuse menetluses olevatest ja seega veel jõustumata muudatustest oodatav tulu on juba eelarvesse arvestatud.

Ülejäänud raha on aga lubatud kokku koguda terve rea väiksemate, kuni viie miljoni euro suurustest allikatest, mida pole tänaseks suuremas osas avaldatud.

See, et kõigepealt antakse hulk lubadusi ja alles seejärel hakatakse otsima, kas ja kust on võimalik saada lubatule katet, on libe tee. Meenutan, et ka Euroopa võlakriis tulenes paljuski Euroopa valitsuste lühinägelikkusest: poliitikud otsustasid populaarsuse nimel anda üha uhkemaid lubadusi, millele katte leidmine muutus aasta-aastalt aina raskemaks. Sellest ei tohi saada pretsedent ka Eestis, sest nagu nägime Euroopas, on ülepakkumise rallit lõpetada hulga raskem, kui alustada.

Arvestades habrast majandusolukorda Euroopas ja Eestis, pole sugugi võimatu, et 2015. aastal peab - nagu juhtus aastatel 1999 ja 2009 - jälle kokku tulema kärpekrokodillide meeskond, et valimiste tarbeks üles blufitud riigieelarvest õhk välja lasta. Ajutise koalitsioonilepingu osaliste jaoks on tegemist numbritega paberil, aga inimeste jaoks tähendab see luhtunud plaane ja lootusi. Ma ei usu, et see oleks Eestile kõige õigem tee.