Ida-Euroopat põhjendamatult halvustav populistlik retoorika ühe euroliidu suurima ja mõjukama riigi valitsusjuhi suust peaks meid aga vägagi puudutama, seda enam, et see peegeldab hoopis laiemat murettekitavat trendi Euroopas.
Väärib meenutamist, et alles eelmisel sügisel kõneles Briti valitsusjuht immigratsiooni piiramisest sootuks pehmemas võtmes, öeldes, et ta ei saa süüdistada idaeurooplasi selles, kui need oma teadmisi ja oskusi Suurbritannia tööturul müüvad. Toona kutsus Cameron üles parandama Briti haridussüsteemi, et brittide kvalifikatsioon lubaks neil tööturul sisserändajatega edukalt võistelda. Loetud kuudega on tema positsioon oma partei backbencherite survel muutunud märgatavalt räigemaks.
Inimeste ja tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu põhiväärtustest. Kuigi Cameroni seisukohavõtud on põhiosas ajendatud sisserändajaist, kes pärinevad Eestist märksa suurematest ja mõnel juhul ka vaesematest Ida-Euroopa riikidest, peaks sellised mõtteavaldused olema meile põhimõtteliselt vastuvõetamatud. Sest olgem ausad - kui eestlasi oleks mitte üks miljon, vaid 20 miljonit, siis solvataks ka meid nimeliselt, nagu täna poolakaid ja rumeenlasi. Me ei tohiks teha nägu, nagu ei puutuks idaeurooplaste halvustamine meisse.
Kui ajad on head, armastavad Eesti isamaalased ja respublikaanid vägagi poseerida koos oma Briti sõsaratega. Seetõttu on iseäranis kahetsusväärne, et täna seisab nende suu lukus. Erinevalt näiteks Poola konservatiivide liidrist, peaminister Donald Tuskist, kelle ees Briti valitsusjuht pidi neljakümneminutilises telefonikõnes vabandama.
Seda, et idaeurooplastega hirmutamine on eelkõige poliitiline propaganda, mitte oma riigi majandushuvide kaitsmine, tõestab muuhulgas Suurbritannia sõltumatu eelarvejärelevalveameti analüüs. Selles tõdetakse, et Euroopast pärit sisserändajatel on Briti majandusele positiivne netoefekt ja et sisserände järsk piiramine oleks majandusele kahjulik. Sisserände täielikul peatamisel - kui selline asi oleks võimalik - kasvaks Briti valitsuse võlakoorem järgmise poolsajandi jooksul hirmuäratava 175 protsendini riigi SKT-st, hoiatab eelarvejärelevalveamet.