Suur spekulatsioon: kas skandaal VEB-fondi ümber on Reformierakonna sisesõda, et jagada järgmine voliniku- ja presidendiamet?

Eesti Panga audit VEB-fondi ümber oli nii selge kui segane ühteaegu. Tunnistati, et Eesti Pangast liikus välja valeandmetega kiri, kuid keegi kahju ei saanud. Kuigi süüdi keegi ei ole, siis nn valeallkirja pani Vahur Kraft. Eesti Panga legendaarne president Siim Kallas ei oska midagi lisada, peaminister Andrus Ansip aga kutsub kõiki oma mälu pingutama...

Eesti Pank tegi VEB-fondi kadunud miljonite kohta järgmised põhijäreldused

- Valeandmetega kiri, mis „lisas“ TSL Internationalile 32,3 miljonit dollari eest nõudeid Vnešekonombank’ile, loodi Eesti Pangas;

- Kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada. Riigivara vargust auditi hinnangul ei toimunud;

- Kõik toimunud tehingud õnnestus taastada, kuid mitte alati nende põhjuseid ja selgitusi

Delfi arvamustoimetus näeb VEB-fondi hiljaks jäänud auditi taga hoopis Reformierakonnas arenevat võimuvõitlust, sest lähiaastatel tuleb otsustada, kes on Eesti järgmine eurovolinik, kes on Reformierakonna presidendikandidaat ja milline amet leitakse Andrus Ansipile.

Peaminister Ansip: "Ega see Eesti Panga omaaegsetele juhtidele au ei tee, et pangast on välja läinud valeandmeid sisaldanud dokument. Ju olen ma üks neist, kes on usaldanud 1990ndail Eesti Panka rohkem kui väärinuks."

Volinik Siim Kallas: "Mul ei ole eriti midagi lisada sellele, mis on välja öeldud. Mul ei ole lihtsalt midagi lisada. Ma ei kurda oma mälu üle, aga need sündmused läksid omal ajal minust mööda."

Miks meile tundub, et VEB-fondi jäljed viivad Reformierakonna või vähemalt nende liidrite omavahelise siseheitluseni?

1) VEB-fondi saladustelaegast on kaevatud harvaesineva järjekindlusega. Sama hästi võiks ette võtta kõik 1990ndate alguse erastamisprotsessid, kus võib samuti leida kahtlasi episoode. Neid toimikuid aga keegi avada ei taha.

2) Teoreetiliselt võib olla kellegi huvides, et Siim Kallasele külge kasvatada lisaks nn 10 miljoni dollari loole ka VEB-fondi skandaal. Kuigi Kallas oma seotust VEB-fondiga eitab, ei tähenda see veel mitte midagi. Kahe sellise ämbriga on raske 2016. aastal Eesti presidendiks kandideerida.

3) Pöörake tähelepanu: Ansip oli silmatorkavalt kriitiline Eesti Panga 1990ndatel tehtud tehingute ja võltsmaine pärast. Vähemalt osaliselt, kui mitte isegi kogu ulatuses, oli see kriitika suunatud Kallase aadressile.

4) On väga tõenäoline, et 2016. aastal tahavad Eesti presidendiks saada nii Ansip kui Kallas. Kolm aastat on meie poliitikas terve igavik, kuid avalikkuse survestamine on juba alanud. On väga võimalik, et Ansip huvides on VEB-fondi põhjalikum uurimine prokuratuuri või riigikontrolli poolt. See aitaks oponentide nime veel pikalt rambivalguses hoida.

5) Peaminister Ansipil on põhjust olla Kallase peale äärmiselt vihane, sest viimane kritiseeris eelmise aasta viimases Eesti Päevalehes Reformierakonna tänast poliitikat ja käitumist skandaalide manageerimisel.

Mis saab edasi?

Delfi on veendunud, et VEB-fondi saaga pole lõppenud! Kõik sõltub nüüd sellest, et kes selle skandaali vastuseta küsimused uurida võtab.