Surm Vene kroonus

Vaesest Moskva perekonnast pärit Volodja Berezin valmistus sõjaväeteenistuseks hoolikalt. Tema vennad rääkisid ajakirjanikele, kuidas noormees tõstis iga päev kodus hantleid, et sõjaväes teistest mitte kehvemaks jääda. Kuid treeningud teda lõpuks siiski ei päästnud — 2. jaanuaril suri Volodja ligi kaks nädalat kestnud kahepoolse kopsupõletiku tagajärjel.

Detsembri algul sõjaväkke võetud Berezin saadeti kuu keskel koos sajakonna teise ajateenijaga ühesse Kaug-Ida piirivalveüksusesse. Väljas valitsevast 25-kraadisest külmast hoolimata sundisid ohvitserid poisse Magadani lähistel oleval lennuväljal tundide kaupa ärasõitmist ootama. Lõpuks sihtkohta kohale jõudes jäid peaaegu kõik neist haigeks ning üks poistest — seesama Volodja Berezin — suri.

Selle tragöödia tõttu jõudiski asi avalikkuseni, kuigi sõjaväelased olid väidetavalt püüdnud juhtumit maha salata. Peale meedia tekitatud skandaali võttis sõna ka president Putin ja ütles, et süüdlased saavad kindlasti karistatud.

Tänaseks on süüdistused esitatud juba neljale sõjaväelasele — nii poiste transportimise eest isiklikult vastutanud ohvitserile kui ka Magadani piirivalveülemale, Kaug-Ida sõjaväeringkonna ühele juhtisikule ning isegi Moskva peastaabi ajateenistuse osakonda juhtivale kindralmajorile.

Venemaa Sõjaprokuratuuri pressiesindaja Mihhail Janenko kinnitusel pole aga algatatud kriminaalasja uurimine veel lõppenud: “Uurimine peaks välja selgitama haigestumise ning ühe sõduri surma põhjuse, nii nagu ka oma alluvate tervise eest vastutama pidavate sõjaväosa komandöride rolli selles.”

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov nimetas massilist külmetusjuhtumit erandlikuks, kuid armeeteenistuses valitseva olukorraga kursis olevate inimeste sõnul on sõdurite halvasti kohtlemine enam kui tavaline.

Hiljuti Kaukaasiast ajateenistusest vabanenud Mihhail kinnitas RVEle, et ohvitserid saatsid tihti poisse mõnitamiseks välja külma kätte: “Mõnikord panid ohvitserid meid välja seisma ainult vormiriietuses — ilma puhvaika ja mütsita. Nad sundisid meid niimoodi seisma tunni või kaks, kui väljas olid miinuskraadid.”

Sõjaväeteenistuses hukkunute vanemaid abistava ühiskondliku fondi “Ema õigus” juht Veronika Martšenko ütleb, et armees valitseb hirmu õhkkond: “Me loeme tihti sõjaväes surnud poiste vanemate kirjadest, et kui ajateenijad on püüdnud minna komandörile ütlema, et nad on haigeks jäänud, siis on nad reeglina tööle tagasi saadetud. Sellepärast võivad isegi tavalised haigused nagu näiteks külmetus surmaga lõppeda, sest mitte keegi ei pööra sellele tähelepanu.”

Fondi “Ema õigus” andmetel on suurema osa Vene sõjaväes esinenud surmajuhtumite põhjuseks olnud haigused, mitte aga lahingutes saadud vigastused. Samale järeldusele jõudis ka inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch, mis koostas hiljuti raporti Vene sõjaväes aega teenivate noormeeste tervise kohta.

Ettekande ühe autori Aleksandr Petrovi sõnul on armees arstiabi ja hügieeniga lood väga kehvad: “On täiesti tavaline, et sõjaväest tullakse koju mädapaisete, haavandite ja täidega. Peale puuduva arstiabi ei ole neil noormeestel ka elementaarseid hügieenitingimusi, et oma tervist kaitsta..”

Vene inimõiguslased ütlevad, et kõige rohkem probleeme on sõjaväes toiduga ning pole harvad juhtumid, kus poisid kaotavad kaalus paarkümmend kilo. Ajateenijate tervise eest hoolitsemisele ei pööra ohvitserid mingit tähelepanu, nendib Veronika Martšenko. “Nende jaoks on need poisid nagu mingid poldid. Kui üks ära kukub, saab seda ju teisega asendada.”