Suitsuprii klass ajab suitsetama
Vahest tahaks hüüatada: „No andke andeks!” Õõvastav on lugeda mõne konkursil osalenud kooli vaimustunud kirjeldust võistluste kulgemisest ja tulemustest, kus – kujutleda vaid – neljas klass suutis terve õppeaasta suitsuvaba püsida.
Leian, et tegelikult on niimoodi serveeritud ennetustöö efekt on soovitule vastupidine. Iseäranis nooremate õpilaste seas. Üheksa-kümneaastastel laste seas võib suitsuvabana püsimisest rääkimine hoopis noori suitsetajaid juurde tekitada, sest lapsed on uudishimulikud ja keelatu tundub eriti ahvatlev.
Võistluste retoorika ja alltekst eeldavad justkui, et lapsed juba suitsetavad – ja nüüd kutsutakse neid üles sellest loobuma. Mõnel puhul see võib ka nii olla, kuid kindlasti mitte valdavas enamuses.
Seepärast ei pea ma õigeks 1.– 3. kooliastme lapsi võistlusse „Suitsuprii klass” kaasata. Selline võistlus võib olla kohane gümnaasiumiosas, kuid mitte nooremates kooliastmetes.
Mõistan, et minu roll pole tänuväärne – kritiseerin teiste hea tahte ja üllaste eesmärkidega algatust, ise paremat asemele pakkumata. Kuid pean oma kohuseks avaldada sügavat kahtlust selles formaadis. Kutsun koolijuhte ja õpetajaid üles sellel konkursil mitte osalema, sest sellisel kujul ei täida see oma eesmärki ning võib kasu asemel tekitada kahju.
Pangem pead kokku ja mõelgem üheskoos välja tõhusama ennetustöö võimalused. Vanemate ja kooli mõtestatud koostöö. Õppeainetesse integreeritud selgitustöö tubaka, alkoholi ja psühhotroopsete ainete kahjulikkusest ei peaks jääma ainult kooli ülesandeks, vaid sellesse peavad olema kaasatud asjatundjad.
Vanematele tahaksin öelda: hoolige oma lastest, pakkuge neile huvitavad, harivaid ja mitmekülgset isiksust arendavaid tegevusi, et pahedele ei oleks aega mõelda. See ongi eelkõige iga vanema kohus.
