Onlinemeedia ajastul ei ole tegelikult eriti vahet, mis ajal olulised sündmused aset leiavad, uudiseks saavad nad nii või teisiti. Küll on aga hulk asjaolusid, mida ebameeldivate uudiste edastamisel arvestatakse.

Ühel juhul valitakse aeg, kui asjaosalised on meedia jaoks kättesaadavad, valmis andma avalikkuse jaoks olulist informatsiooni ning oma samme põhjendama, olgu selleks näiteks ametist tagasiastumine või tõsiste probleemide tunnistamine, sooviga ametis jätkata. Kui keerulises olukorras olevad inimesed soovivad avalikkust vältida, eriti eraeluliste murede puhul, püütakse uudis avaldada enne nädalavahetust, puhkust või lähetust, et pääseda vajadusest jagada täiendavaid kommentaare või olla juhuslikult meediale kättesaadav.

Kui isiklikku laadi olulise uudisega töönädala alguses välja tulla, siis varjutab see ka töiseid kohtumisi, isegi kõrgetasemelisi välisvisiite, mida ei peeta diplomaatis kindlasti heaks tooniks. Näiteks ka Prantsuse president François Hollande’i ja paavst Franciscuse kohtumise kajastamine ei pääsenud presidendi eraeluliste teemade käsitlemisest, kuna kohtumine leidis aset lühikest aega pärast presidendi skandaalset lahkuminekut oma elukaaslasest.

Kui poliitikutel ja ametiisikutel on tööalaste kriiside puhul kohustus kommentaare jagada, siis perekondlike probleemide avalikuks lahkamiseks puudub ka vajadus. Ajakirjanduseetika koodeks toob eraldi välja vajaduse kaitsta lapse huve ning vältida põhjendamatute kannatuste tekitamist. Lahutus on kindlasti sündmus, mis põhjustab perekonnale kannatusi ka meedia sekkumiseta, seetõttu on täiesti mõistetav asjaosaliste soov mitte anda intervjuusid ning kaitsta sellega lapsi ja oma eraelu puutumatust. On täiesti aktsepteeritav, et perekondlike kriiside korral paluvad asjaosalised rahu ja kõigi eraelu väärib austamist.