Stiina: Linkin Park - meteoriit muusikataevast

Muusikutel on terve elu aega, et saada maha oma esimese albumiga, ja vaid põgus silmapilk, et luua sellele vääriline järg. Linkin Parki debüütalbum mõjus nagu maavärin. Kuid asi läheb aina paremaks.

Linkin Parki debüütalbum "Hybrid Theory" (see oli ka bändi esialgne nimi) ületas kõik lootused. Seda on üle maailma müüdud 14 miljonit eksemplari, sealt on pärit kolm edetabeli tippu jõudnud laulu ning 2002. aasta aprillis tõi see bändile lauluga "Crawlin" esimese Grammy. Võiks arvata, et pärast nii hoogsat algust on raske tempot hoida, kuid vokalistid Chester Bennington ja Mike Shinoda, kitarrist Brad Delson, trummar Rob Bourdon, DJ Joseph Hahn ja bassist Phoenix ei põe maailma ootuste pärast. Juba mõni kuu pärast debüüti ilmus remixide kogumik "Reanimation" ning tänavu kevadel tuli välja kolmas album "Meteora".

Iseenda kriitikud

"Me ei taha kunagi omandada suhtumist, nagu peaksime igale albumile vähemalt 10 miljoni suurust läbimüüki sihtima," ütleb Bennington. "See on õnnistus, kui müüd nii palju, ja seda ei juhtu selles äris just tihti – isegi kord karjääri jooksul on suur saavutus. Meil on kohustused fännide ees. Me ei muutu kunagi nii mugavaks, et hakkaksime arvama, nagu oleks meie plaatide ostmine täiesti iseenesestmõistetav."

"Ja kui te meid tunneksite, siis teaksite, et suurim surve tuleb bändi seest," lisab Shinoda.
"Me lihtsalt tahtsime teha veel ühe suurepärase albumi, mille üle võib uhkust tunda," ütleb Bourdon. "Keskendusime sellele, ja töötasime selle nimel, et luua laule, mida armastame. Oleme iseenda kõige karmimad kriitikud."

Need, kes seda ei usu, võtku teadmiseks: Shinoda ja Bennington kirjutasid oma esimesele singlile "Somewhere I Belong" 40 refrääni, enne kui leidsid, et paremaks enam minna ei saa.

Juuli Stiinas:

Meeletu Maria

Õpetajaga voodis

Õige tüdruku tunneb kohe ära

Ebatavaline Avril Lavigne

The Cardigans vahetas värvi

Tahtmise asi

Telli ajakiri!

"Teadsime, et peame selle laulu juures üht-teist parandama, " ütleb Shinoda. "Niisiis kirjutasime uue refrääni, mille ka kohe salvestasime ja miksisime. Siis kuulasime seda järgmisel päeval ning Chester ja mina vaatasime teineteisele otsa ning ütlesime: "Ei tea… võiks parem olla." Ja hakkasime jälle otsast pihta. See oli raske töö, aga me jändasime sellega, säilitasime kriitikameele ning kirjutasime laule, mida pidasime headeks. Mõni võibolla ootas, et teeksime "Hybrid Theory’st" nõrgema versiooni - lahjendaksime seda ning muudaksime tagurlikumaks, aga see ei ole meie rida."

Peateemaks eneseleidmine

Linkin Parkile omane pühendumus ja usk endasse on veelgi tuntavam "Meteoral". Linkin Park teeb taas koostööd "Hybrid Theory" produtsendi Don Gilmore’iga (Eve 6, Lit, Pearl Jam). Album ärkas ellu erinevates stuudiotes (ka bändi armastatud buss-stuudios ja bändiliikmete kodudes). Nime sellele leidis Linkin Park 2002. aasta turneel Euroopas, kui neile sattus kätte Kreekat tutvustav turismiajakiri. Ajakirja kaanel jäi neile silma sõna Meteora ja foto samanimelisest kohast. Meteora on kuuest kaljutipus paiknevast kloostrist koosnev paik Kesk-Kreekas.

"Need justkui poleks pärit sellelt planeedilt," ütleb Bennington. Sõna "meteora" tähendabki "õhus hõljuma". "Tahtsime luua laule, mis suudaksid sammu pidada sellest nimest õhkuva energiaga," ütleb Bennington. Ja Shinoda täiendab: "See on tõeliselt eepiline ja ilus, kehastades täielikult ajatusetaju ja laiuvusetunnet, mida me oma albumile tahtsime. Oleme sestsaadik kohtunud inimestega, kes on Meteoral käinud. Tänapäeval minnakse sinna, et üksi olla ja ennast leida. Ning just sellest – enese leidmisest – räägib ka meie album."

Koostöös ei ole õmblusi

"Meteora" emotsionaalne skaala on laiem kui "Hybrid Theory" oma. Debüütalbum rääkis frustratsioonist, raevust, hirmust ja meeltesegadusest noorema inimese seisukohalt. "Meteora" peegeldab Linkin Parki arengut. "Olime kaks aastat turneel ja juba üksi see sunnib tagasi astuma ning asjadele laiemalt vaatama. Oleme alati olnud huvitatud universaalsetest tunnetest. Sellele keskendusime ka "Meteoral"," ütleb Shinoda.

"Sellegipoolest on see väga tume album, kuid kindlasti palju optimistlikum. Oleme ju ikka needsamad inimesed, ainult et nüüd paistab tunneli lõpus valgus," lisab Bennington.

Kaks vokalisti tegid taas suurepärast koostööd, et väljendada võimalikult laia tundmusteskaalat. "Nad täiendavad teineteist," ütleb Hahn. "See on see yin-yang värk."

"Meie koostöös ei paista enam õmblusi," nendib Bennington. "Mike teab minust kui inimesest nüüd rohkem, ja mina temast. Nii on kergem sõnu kirjutada. Meie suhtes ei saa olla saladusi. Pead olema avatud, sest tahad, et teine oleks sinuga samal leheküljel. Meie suhe on täpselt selline."