Stiilne mees Valeri Kirss

 (4)
Stiilne mees Valeri Kirss
Delfi Pilt

Valeri Kirss, „Miss Estonia” iludusvõistluste taasalgataja/peakorraldaja ning ühtlasi Eesti esimese vanasõidukite klubi ja muuseumi rajaja Valeri Kirss tutvustab ennast Õpetajate Lehes nii: Tallinna linnakodanik Toompealt. Tema paleus on vanad autod ja ilusad naised, või vastupidi.

Mõte luua vanasõidukite klubi Unic tekkis aastal 1975, kolmteist aastat hiljem algatas Valeri Kirss missivõistlused.

Valeri alustas pärast ülikooli uunikumide kogumisega ega ole senini veel ühtki oma autot maha müünud. Pea iga sõiduki elluäratamine on läinud talle maksma mitu miljonit närvirakku, aga midagi teha ei ole – see on stiili ja eluviisi küsimus. Praegusest erakogust tuleks ära anda kas või needki autod-rattad-hobusõidukid, mida enam restaureerida ei jõua ega suuda. Kuid armastust ei saa niisama lihtsalt müüa – õigemini, saab küll, aga see poleks stiilne.

Miljonäride mängud

1975. aastal sattus Valeri Kirss pärast oma esimese (ja viimase) mersu remonti juhtumisi Riiga vanasõidukite klubi kokkusaamisele. Solvunud sügavasti, et palju Eesti paremaid eksponaate oli viidud Lätti, otsustas ta luua ka meil vastava hobiklubi. Tõeliseks suursündmuseks kujunes esimene uunikumide ralli Tallinn–Rakvere, 1976.

Aastal 1986, tähistamaks auto 100. sünnipäeva (G. Daimleri patent esimesele neljarattalisele) ja Unicu 10. sünnipäeva, korraldas Kirss sajandi sõidu marsruudil Tallinn–Pärnu–Riia–Tartu–Rakvere–Tallinn, sõites ka ise oma 1924. aasta Fiatiga selle läbi. 1990. aastate alguses said teoks Old Tallinn Ringi sõidud vanalinnas ja Pirital. 1994 pani ta ise maha oma 20-aastase klubijuhi auameti ning elustas samas erahobiklubi Unic Senior.

Aastal 1997 tegi ta lõpuks teoks oma suure unistuse – isiklike uunikumide näituse, seades sõidukid Palmse mõisa aita ilmarahvale imestada. Nõnda sündis üllatuseks talle endalegi näitus „Ratta arengu lugu läbi kahe sajandi”, kus esindatud velo/hobu/auto iga kümnend aastast 1830 kuni 2000.

Mais 2006 müüs Kirss Pika tänava kuulsa missikontori ja saadu eest rajas Virtsu eramuuseumi. Igale Saaremaa praamile kiirustajale ja mahasõitjale on see suviti näha.

Valeri Kirss on korraldanud 23 aasta jooksul 23 miss Estonia ning kahe mister Estonia ja kahe Eesti miss tennise valimise. Kirsi eluiluülikooli on läbinud vähemalt kaks ja pool tuhat noort neidu.

Kirss on jätkuvalt nõus müüma Eesti missinduse kaubamärgid neile, kes suudaksid veelgi kõrgemal tasemel valida järgmised 20 aastat Eesti aasta iluduskuningannat. Vabadusest ilu võlu nautida on nüüdisoludes orjus saanud, tunnistab Valeri Kirss veidi resigneerunult. Kirss alustas seda n-ö miljonäride mängu aastal 1988 ja on suutnud seda senini ilma suuremate sponsorite ja nende rahata korraldada. Pole ka võlgades, rääkimata pankrotist.

Missiissi ellujäämisstrateegiad

Aasta meediastaari tegemine-sünnitamine oli neil aegadel, kui partei valis vaid tööeesrindlasi, võrdlemisi suur kunsttükk, meenutab Valeri Kirss iluduskuninganna valimiste algusaegu. Missimeistri osatäitjana tuli täita eri rolle, alates n-ö missiissist kuni n-ö musta pesu pesijani. Noorena hüppad pea ees vette ja kui teaks, mis sind ees ootab, loobuksid eos, ütleb Valeri.

Esimesed üheksa aastat näitas „Miss Estonia” finaalvõistlust otseülekandes Eesti Televisioon. 1998. a kulmineerus missimeedia võitlus kahe üheaegse missivalimise telesaatega. Pärast 2002. a tüli Eesti Ekspressiga kadus missiteema telest ja seejärel ka meediast.

Praegu võib missivõistlusi korraldada igaüks, kui aga raha on. Kuivõrd enamik võimalikest toetajatest oleks hea meelega jätkuvalt madalam kui muru (et mitte maksuametile silma jääda), ei saa heategevus normaalselt toimida, ütleb teenekas missimeister. Kuigi Eesti esindamine maailmas on väga vajalik nii meie hea enesetunde kui ka riigi maine loomise seisukohalt. Nii otsustaski Kirss hakata korraldama aasta iluduskuninganna valimisi n-ö kinnise finaalvõistlusena. Eesti rahvas seda kahjuks ei näe. Eesmärk on leida briljant „Miss Universe’i” võistlusele.

Kaitsta oma au ja väärikust

Ühe põhjenduse iludusvõistluste lõpetamiseks tõi endaga kaasa masu – ja Harju maakohtu otsus Kanal 2 vastu esitatud tsiviilnõude protsessis. Ka 1930. aastatel tekkis 56-aastane paus pea samadel põhjustel. Kanal 2 korraldas 2006. ja 2007. aastal „Miss World Estonia” nimelise valimissaate, kasutades ME-sarnast nime (Kirsile kuuluva kaubamärgi ärakasutamine) ja EME eksmisse (kõlvatu konkurents) ning Kirsi ME aastavõistluste stsenaariumide alusel tehtud 1988. ja 1998. a videomaterjale ilma ME kaubamärgi omaniku loata (autoriõiguste rikkumine). Vähemasti on nüüd kohtu toimikus igaveseks kirjas missisünnitamise valupunktid, ja nagu näha, ei üritagi keegi enam temale kuuluvaid kaubamärke lihtsalt ära kasutada, põhiline aga – kaitstud sai nii „Miss Estonia” iludusvõistluse kui ka enda au ja väärikus.

Mõelnud pikalt, otsustas Kirss tänavu siiski ka 23. iluduskuninganna valida. EME 2011 finaal ja kroonimine sai 25. juunil teoks Virtsus Kirsi muuseumis, kus on ainulaadne MissiMeistri muuseumituba. Kroonituks osutus Saare neiu sealtsamast üle väina, Madli Vilsar, kes esindas meid väärikalt septembris „Miss Universe’il” Brasiilias.

Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest