Praegune probleem on väljendatav ühise terminiga Quality of Service (QoS), mille all käib terve rida iidamast aadamast defineeritud alamlõikeid, mille alusel saab hinnata, kas pakutav teenus on kvaliteetne või mitte. Ühed asjad on tehniliselt mõõdetavad, mitu olulist asja mõõdetakse aga kliendi rahulolekuga.

Seos QoS ja investeeringute suuruse vahel on üks-ühene. Loomulikult pole võimalik saavutada 100%list QoS taset, aga sisuliselt tõrgeteta võrgu opereerimise tagamine on tehniliselt võimalik. Samas on see nii kallis, et Eesti turg seda kinni ei maksa. Pole alust küll arvata, et Eesti Telefon vaevleks suures cashi-probleemis, aga see pole lihtsalt otstarbekas – klient ei maksa kinni võrgu juhtimisse ja teenindamisse paisatavaid kulusid, samuti järelvalvet jne.

Kui tuleb vaba turg ja mitu teenusepakkujat, saab QoS kindlasti üheks esimeseks kriteeriumiks, mille järgi kliendid operaatorit valivad, aga uutel tulijatel kujuneb see puht füüsikalistel põhjustel ikkagi üsna madalaks. Kvaliteedi tagamisel on olulised mitmed aspektid: esiteks investeeringud, kus ETl on kliendibaasi ja puhta kassavooga edumaa olemas, teiseks organisatsiooni kultuur, sisekord, kogemused ja harjumused. Pole võimalik tagada kohe momentaalselt ET taset, mis võib eeldada, et apsakaid juhtub uutel tulijatel tiheminigi.

Loomulikult üritavad kõik teha enda parima ja kokkuvõttes suurendatakse investeeringuid ja kulutusi, ka ET poolt, võrreldes sellega, mida ta on kaalutud keskmiselt teinud viimase 3-5 aasta jooksul, kuna ta kaotaks muidu kliente. Ei usu, et kõik süsteemid saavad olla topelt reserveeritud, aga rohkem investeeritakse ennetustegevusse, monitooringusse ja järelvalvesse.

ET ja EMT suhtes olen arvamusel, et neid ei saa lüüa sama mõõdupuuga, nagu maailmas on harjutud lööma suuri monopoolseid ja paindumatuid dominantoperaatoreid. Meie omade tehnoloogiline tase on tugevalt üle keskmine võrreldes Euroopaga. Londonis kaob büroohoonesse astudes näiteks mobiiliühendus ja British Telecom on varsti lõpule jõudmas ADSL teenusega, mis on ETl juba sisuliselt valmis.

Tehnoloogiliselt on nad siin suurepärased ja ka muude näitajate poolest, mis määravad ära konkurentsivõime, on Eesti Telekom tugevalt üle keskmise võrreldes inglise, prantsuse ja saksa firmade või kasvõi Teliaga.

Konkurendina pean neid väga konkurentsivõimelisteks ja mujal rakendatud strateegiaid siin küll kasutada ei saa, kuid konkurentsi tekkimise põhiliseks eelduseks on turu erinevad maitsed - palju inimesi, palju sihtrühmi, erinevat ärikultuuri jne. Teisedki kallid konkurendid otsivad praegu oma nishshi, töötavad välja strateegiad ja nii teeme ka meie.