EOK avaldas lootust, et tippsportlaste arvele laekuv pool hasartmängutulust võiks jagamisele minna otse olümpiakomitees. Sellise tippspordi rahastamisskeemi töötasid EOK, Eesti Spordi keskliit, Riigikogu ja kultuuriministeerium välja 1997. aastal.

Hasartmängudest laekuva jaanuari ja veebruari toetuse kokku 1,2 miljonit krooni said Eesti tippsportlased kätte korraga ja kahekuulise hilinemisega, mis lõi segamini mitmete atleetide, sealhulgas Erki Noole, Kaido Kaaberma ja osa spordialaliitude treeningugraafiku. Nüüdseks on kõik puuduvad summad ametnike sõnul sportlaste arvele laekunud.

“Sportlane peaks treenima, mitte sellele mõtlema, kuidas ja millal talle lubatud summad laekuvad,” sõnas Tiit Nuudi. “Riik ei saa kellelegi võlgu jääda ning seetõttu ei pea süsteemi tõttu kannatama sportlane.” Nuudi sõnul sportlastele kuni Sydney olümpiani määratud summasid keset hooaega kärpida ei saa ega tohi.

Kultuuriministeeriumi nõuniku Elgur Palta sõnul on sportlastele kuuluvate stipendiumide skeem selge, kuid raha laekumine ühe organisatsiooni arvelt teisele võtab aega. Näiteks Eesti Lotost laekuvad tulud jõuavad maksuameti arvele kuu aja jooksul, siis kulub omakorda aega, mil raha spordialaliitu ja sealt sportlaseni jõuab.

Kui Eestis kulutab üks kodanik lotole aastas 89 krooni, siis näiteks soomlane 3257 aastas.