Spetsialist: gripp on tapnud noori ka varem

Hooajalist grippi on igal aastal olnud ja ka varasematel aastatel on noori inimesi sellesse surnud, aga see lihtsalt pole ajakirjandusse jõudnud, ütles mikrobioloog Irja Lutsar.

Viirused levivad praeguste ilmadega eriti kiiresti ning haigustele on vastuvõtlikumad just noored, kes pole jõudnud elu jooksul piisavalt tugevat immuunsüsteemi välja kujundada, ütles Delfile Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor ja laste infektsioonhaiguste spetsialist Irja Lutsar.

“Noortel pole antikehi, neil pole lihtsalt aega olnud siin maailmas nii palju elada, et kõigi viirustega kokku puutuda,” selgitas Lutsar, kelle sõnul on praegune uue gripi viirus kõige sarnasem vanale Hispaania gripi viirusele, mida iseloomustas ka noorte inimeste haigestumine.

Haigused progresseeruvad väga kiiresti ja paranevad aeglaselt, haiguse kiire kulg võib olla ka tavalise gripi puhul kiire.

Lutsar ei usu, et vaktsineerimine ja surm on omavahel seotud. “Ma ei oska seda küll niimoodi kommenteerida. Tavaliselt me ei soovita vaktsineerimist ägeda haiguse ajal, aga nagu ma aru saan, ta ei olnud ju ägedalt haige. Ma ei tahaks uskuda, et need asjad on seotud,” kommenteeris ta Eesti esimese seagripi ohvri juhtumit. Nimelt oli seagripi tüsistustesse surnud 13-aastast poissi paar päeva enne haigestumist vaktsineeritud punetiste ja leetrite vastu.

“Mina soovitan küll vaktsineerimist. Meie oma piirkonnas, kus ilm on selline nagu ta on, ei ole vaid üksikutel kuudel viiruseid liikvel. Viirustel midagi paremat soovida kui selline ilm on ka raske — niiske ja jahe, mida neile veel vaja on, inimesed surutud ruumidesse kokku,” soovitas Lutsar vanematel hoolega mõelda, enne kui kui pragusel ajal lastega rahvarikastesse kohtadesse minna.