Sotsiaaldemokraatide kolm halba valikut presidendivalimiste esimeses voorus

 (48)
Eiki Nestor seati kandidaadiks
Eiki Nestor ja Jevgeni OssinovskiFoto: Andres Putting

Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal (SDE) jääb olukorras, kus nende presidendikandidaadi Eiki Nestori esitamiseks ei saada vajalikku 21 häält kokku, kolm halba varianti, kuidas presidendivalimistel riigikogu esimeses voorus toimida.

Eiki Nestor ütles eilses Vikerraadio saates Uudis+, et tema presidendivalimistel riigikogu esimeses hääletusvoorus ei kandideeri.

Riigikogus presidendikandidaadi ülesseadmiseks on vaja 21 häält, kuid sotsidel on koos vaid enda fraktsiooni 15 häält. Erakonnad seisavad kaljukindlalt enda soosiku taga ja seega Nestor kandideerida ei saa.

Nestor rääkis eile, et tema on riigikogu jõuvahekordasid vaadates kogu aeg meelde tuletanud, et riigikogus valitakse president ära siis, kui erakonnad soovivad koostööd teha.

"On näha, et riigikogu esimeses voorus on kõik erakonnad otsustanud näidata oma jõudu ja mitte muid omadusi. Sellisel juhul kandideeribki esimesel päeval kolm kandidaati," tõdes Nestor. Need kolm kandidaati on Siim Kallas, Mailis Reps ja Allar Jõks.

Kui erakondadevahelised arutelud mingisugust läbimurret ei too, jääb sotsiaaldemokraatidele kolm võimalust, kuidas toimida. Etteruttavalt võib öelda, et ükski neist pole hea.

Ilmselt kõige kehvem variant oleks presidendivalimistel riigikogu esimeses voorus üldse hääletamata jätta. Sotsiaaldemokraatidele langeks pahameel ja süüdistused. Mis mulje jätaks erakond, mille liikmed on rõhutanud, et president soovitakse ära valida riigikogus ja jõudemonstratsioonide asemel tuleks muid omadusi näidata, ei osale hääletusel?

Seotud lood:

Teise võimalusena saavad SDE fraktsiooni liikmed vabad käed ja otsustavad ise, kellele oma toetus anda. Hääletamine on salajane, mistõttu täiesti kindlalt pole nagunii võimalik tuvastada, kes kelle poolt hääle andis. Kuna praeguse teadmise kohaselt on iga erakond kindlalt oma kandidaadi taga (IRL-il ja Vabaerakonnal on ühine "oma" kandidaat), siis sotside hääled esimeses voorus presidendi valimisel otsustavad ei ole. Teises voorus, kust lähevad edasi kolmandasse juba kaks enim hääli saanud kandidaati, võivad sotside hääled olulist rolli mängida.

Kolmanda variandina võivad sotsid valida ühe kindla kandidaadi, kelle poolt hääletada. 15 hääle lisandumine ühele kandidaadile annab kindlasti signaali enda soosingu kohta, kuid praeguses olukorras presidenti ära valida ei aitaks.

Eelpool toodud võimalused kehtivad juhul, kui sotsid enda kandidaadi esitamiseks hääli kokku ei saa ja erakonnad kindlalt enda kandidaatide juurde jäävad. Kõikide erakondade fraktsioonid asuvad pärast esimest valimisvooru, kus tõenäoliselt presidenti ära ei valita, uuesti arutlema ja sotsiaaldemokraatide suurim hirm pole kuhugi kadunud. Olenemata peaministri kinnitusest, et presidendivalimiste pärast koalitsiooni muutma ei hakata, peetakse Reformierakonna ja Keskerakonna ühteheitmist siiski teoreetiliselt võimalikuks. Seega on presidendivalimistel rohkem kaalul kui presidendi ametikoht.