Soove käesolevaks aastaks

Iga arvutihuviline loodab, et käesoleval aastal täituvad just tema soovid. Kes ootab odavamat kahe- või koguni neljatuumalist protsessorit, kes teda huvitava videokaardi või mälude hinna langemist. Sedalaadi soove on minulgi, kuid protsessoreid ja videokaarte need ei puuduta.

Järgnevalt mõned soovid.

1. Loodan, et internetiühendus ja digiTV muutuvad kättesaadavaks kogu Eesti territooriumil. Sellised lubadused on igatahes välja käidud. Kui ühenduse hind oleks taskukohane (soovitatavalt väikseima kiiruse korral tasuta), siis kaoks digitaalne lõhe maa ja linna vahel. Internetiühenduse kasutamiseks on muidugi ka (odavat) arvutit vaja. Kardan, et meie targad riigiisad Linnar Viik’i ettepanekut, anda igale üheksanda klassi õpilasele tasuta sülearvuti, ei toeta, kuigi selleks kuluks vaid 150 milj krooni aastas, edaspidi veelgi vähem sest õpilaste arv väheneb ja sülearvutid muutuvad odavamaks.
2. Loodan, et arvutite hinnad langevad veelgi ja müügile tuleb paljude firmade sülearvuteid, mis maksavad vähem kui 8000kr ja lauaarvuteid mis maksavad (ilma kuvari ja tarkvarata) alla 4000kr. Selle hinna eest peaks sülearvutil olema vähemalt 512MB mälu, integreeritud graafikakiirendi, 80GB kõvaketas, DVD-kirjutaja, WiFi ja eesti paigutusega klaviatuur. Arvutimänge mitte mängiva kodukasutaja lauaarvuti võiks olla võimalikult vaikne ja väikeses korpuses nagu Apple Mac mini või Fujitsu ESPRIMO Q5000 (mõlemad on kahjuks kallid). Väike arvuti ei pea tingimata olema suurest kallim, ammugi mitte kallim sülearvutist. Sooviksin ka, et kõiki süle- ja lauaarvuteid oleks võimalik osta ilma tarkvarata, et need kes eelistavad Linuxit, saaksid oma lemmikdistro ise installida. Praegu on arvuti nagu Brežnevi pakike — Windowsit pole vaja, aga maksta tuleb ikkagi (eriti välismaist sülearvutit ostes).
3. Veendunud linuxikasutajana loodan, et Ubuntu Linuxi uutesse versioonidesse lisatakse Beryl 3D aknahalduri tugi, tõhustatakse CD- ja DVD-kirjutamist (praegu on probleeme ISO-failide korduvkirjutamisega) ning menüüdest kaovad viimased ingliskeelsed korraldused (nt Language Support, Software Sources jt). Usun, et Linuxi kasutajate arv kasvab, kuna Vista ressursinõudlikkus ja kasutaja õiguste piiramine tõukavad paljusid Windowsist eemale, vt teist ja kolmandat viidet.
4. Ootan, et ükskord ometi valmiks avatud lähtekoodil põhinev eesti õigekirja kontrollprogramm (speller), mis oleks kvaliteedilt võrdne Filosofti suletud lähtekoodil põhineva spelleriga (viimane töötab ainult Windowsi ja Ubuntu 6.10 Linuxiga). Veebisirvija Firefox 2.0 eestindus on juba üsna heal tasemel. Loodan, et see lõpetatakse ja lisandub ka meilikliendi Thunderbird eestindus. Ma ei ole põhimõtteliselt nõus nendega, kes soovitavad töötada inglise keeles. Me oleme küllalt rikkad, et hoolitseda eestikeelse IT-alase terminoloogia arendamise eest samal tasemel, nagu teevad meie põhjanaabrid soomekeelse terminoloogiaga.
5. Loodan, et meie raamatupoodidesse jõuavad Ubuntu Linuxi ja OpenOffice.org 2 kohta kirjutatud ingliskeelsed raamatud. Nende eesti keelde tõlkimist pole ilmselt mõtet loota.

Protsessoritest rääkides pakub mulle huvi ainult nende võimalikult väike võimsustarve ja võimalikult madal hind. Ka ühetuumalise AMD 1,8GHz Sempron 3000+ jõudlus on minu jaoks piisav. Sellise protsessoriga, 512MB mälu ja integreeritud videokiirendiga arvutis käivitub ja sulgub Ubuntu Linux 6.10 kiiremini kui kahetuumalise Inteli Core 2 Duo E6600 protsessori, 2GB mälu ja GeForce 7600 videokaardiga arvutis Windows Vista. Suurt vahet pole ka rakenduste akende avamiskiirusel, rääkimata internetis surfamisest. Loomulikult on viimase arvuti reaktiivsus suurem ja korraga saab töötada mitme nõudliku programmiga. Aga siiski, kui arvutimänge ei mängi, siis pole mingit mõtet kümme tuhat krooni kallimat arvutit osta.