Lutshek asub Eesti kompanii baasi Wahidi lähedal Helmandi provintsis, kirjutab Helsingin Sanomat.

Teisipäeva keskpäeva paiku on külas lõppemas šuura — nõupidamine küla meeste ja Afganistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude ISAF esindaja, Briti seersandi Mark Hilli vahel.

Rühm Eesti sõdureid turvab nõupidamist. Kiivrid on peas, kuulivestid seljas ja automaadid käes, kuigi eestlaste jutu järgi on Lutshek turvaline.

Hill on üritas reklaamida ISAF-i pakutavat julgeolekut, elektrit ja elukvaliteedi paranemist. Paistab, et kehvade tulemustega. Mehed istuvad turbanid peas rätsepaistes vaibal ja kiruvad ISAF-i.

Külavanem Hajibahawdin: „Nad ei tohi meie kodusid läbi otsida. See ei meeldi meile.”

Kodude läbiotsimised on kohalikele ristiks kaelas. Naised peavad olema siseruumides ja näitama oma nägu võõrastele meestele.

Afganistanis on 90 000 ISAF-i sõdurit. Lisaks sellele on seal kümneid tuhandeid USA sõdureid, kes tegutsevad ISAF-ist eraldi.

Kohalikega peetakse üle maa tuhandeid nõupidamisi. Usaldust tuleb üritada võita.

Lutshekis on kohal ka Afganistani armee seersant Salim, kes räägib soravat inglise keelt. Salimi sõnul ISAF-i väed ainult võitlevad ja ei austa kohalikku kultuuri.

Lutshekis on usaldamatuse kolmnurk: külaelanikud ei usalda eestlasi ega Afganistani sõdureid. Eestlased ei usalda külaelanikke ega Afganistani sõdureid. Afganistani sõduritel on raskusi isegi iseenese usaldamisega.

EstCoy esimese rühma ülem, veebel Vjatšeslav Neštšeplenko räägib, et külaelanikud üritavad takistada Lutsheki ümber kulgeval paarikilomeetrisel lõigul jalgsipatrulle teed labidaga üles sonkides, et jätta mulje, nagu oleks see mineeritud.

Silla juures räägib Neštšeplenko, et pärast silla parandamist eestlaste poolt leiti selle juurest tänuavaldusena teeäärne pomm.

Tagasiteel külast on Pasi põrandal umbes 30 kilogrammi kaaluv kollane kanister — kahjutuks tehtud teeäärne pomm. Samasugustesse kanistritesse pumbati hommikul Lutshekis kaevuvett.