75. Ameerika Filmiakadeemia aasta-auhindade, Oscarite üleandmise tseremoonia toimus siiski, isegi kui selle teleülekandeid katkestasid lülitused sõjaväljale.

Osa auhindadest langes kokku ennustatuga. Muusikalfilm Chicago triumfeeris kuue Oscariga tõepoolest, saades ka parima filmi auhinna. Üllatused algasid niiöelda teiseks tulnud filmi, Roman Polanski “Pianistiga”, mis pälvis kolm Oscarit ning tõi parima režissööri auhinna mehele, kes polnud tseremooniale saabunud sel lihtsal põhjuse, et oleks kohe USA pinnale saabumisel arreteeritud. Polanski oli nimelt 1977. aastal süüdi mõistetud seksuaalsuhte pärast alaealisega ning USA-st põgenenud.

“Pianist” on lugu Teise Maailmasõja ajal Varssavi geto õudusi läbi elanud juudi pianistist. Pianisti osa mänginud Adrien Brody sai parima meesnäitleja Oscari. Seda küll keegi ei ennustanud, sest Brody on näitlejana samahästi kui tundmatu ning tema eelmine filmiroll maandus filmist kõrvaldatuna montaažitoa põrandal.

Nüüd sai 29-aastasest Brodyst ajaloo noorim Oscariga parimaks näitlejaks pärjatu. Tema tänukõnet aga peeti üheks eileõhtuse tseremoonia parimatest: “See täidab mind nii suure rõõmu kui suure kurbusega, sest võtan auhinna vastu sellisel kummalisel ajal. Selle filmi tegemise ajal muutus mulle väga selgeks, miks inimesed kaotavad sõja ajal inimlikkuse ja mis on sõja tagajärjed. Kui usute, et on olemas Jumal või Allah, valvaku ta teie üle, palvetagem rahumeelse ja kiire lahenduse eest.”

Parima välismaise filmina sai Oscari Saksa režissööri Caroline Linki film “Mitte kusagil Aafrikas”, lugu 1930. aastatel natside eest Saksamaalt Aafrikasse põgenenud juudisoost advokaadist. Režisööri kohal polnud.Link ütles täna oma kodus Münchenis, et ei saanud tseremooniale sõita tütre haiguse pärast. See oli esimene kord 1979. aastast saadik, mil välisfilmi Oscar läks Saksamaale.

Kõige ägedama sõjavastase kõne pidas tseremoonia ajal aga mees, kes pärjati parima tõsielufilmi eest- ameeriklane Michael Moore: “Dokumentaalfilmide loojad armastavad tõsielu, kuid me elame ebatõelises maailmas. Ajal, kus ebatõeliste valimistulemuste läbi tuleb võimule ebatõeline president, kes saadab meid sõtta ebatõeliste põhjuste pärast. Oleme sõja vastu, Mister Bush, häbi teile, Mister Bush….”

Michael Moore i kõne sumbus muusikasse. Tema film, Keeglimäng Colombine i jaoks esitab pildi relvakultuurist läbi imbunud Ameerika ühiskonnast.

Ainult sõjast Oscari-tseremoonial muidugi ei räägitud. Üllatusena tuli paljudele, et Hollywoodi kõige häälekamate sõjavastustajatena tuntud Susan Sarandon ja Barbra Streisand oma eilsetes esinemistes sõda üldse ei maininud.