SMS-laenu võtjale võib pank öelda ei!
“Järeldusi me pelgalt fakti põhjal, et ta on SMS-laenu võtnud, ei tee. Aga tema laenuvõime räägitakse temaga individuaalselt läbi. Küsime, miks ta on SMS-laenu võtnud, arvestades, et tegemist on kõrgema intressiga tootega,” selgitab Kaljulaid.
Palju kõrge intressiga laenukohustusi võivad rikkuda kava pangast eluasemelaenu saada.
SEB Eesti Ühispanga pilk SMS-laenu võtnutele on sama terane. Panga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütleb, et laenuotsuse tegemisel on suur vahe, kas klient on SMS-laenu võtnud mõne korra või on see kujunenud talle harjumuseks.
“Siin pole midagi taunitavat, kui korra-paar on tekkinud vajadus sellise kiire laenu järele ja see hiljem ka palgast tagasi makstakse. Paraku on inimesi, kellele SMS-laen on saanud sõltuvuseks.
Nad on võtnud laenu kõigist SMS-laenukontoritest, kusjuures vana laen makstakse tagasi uue laenu arvelt,” räägib Messimas. Panka pöörduvad sellised nõiaringis kliendid tema sõnul siis, kui neil on SMS-laenukontorite ring täis. “Sellised inimesed pole laenuvõimelised. Aga paraku on neid aina rohkem,” tunnistab Messimas. Pank võtab eraldi nõustamiseks ette need maksejõulised kliendid, kelle kuu netosissetulek ületab 20 000 krooni, kuid kes võtavad pidevalt SMS-laenu. “Püüame nende harjumusi muuta,” ütleb Messimas.
Kaljulaidi ja Messimase jutust jääb mulje, et kommertspankade jaoks (välja arvatud BIG) on SMS-laenude kiire levik Eestis nagu katk, millega ei taheta end imagoloogilistel põhjustel siduda.
