Sisseränne versus reisimisvabadus Euroopa Liidus?
Kas ja kui palju lihtsustub EL’ga liitudes reisimine?
Pille-Mai Helemäe: “Kindlasti lihtsustub. Vaadakem kasvõi praegu lähimaade piiridel toimuvat, kus Non EU saba on pikk ja aeglane ning EU citizens (ELi kodanike) saba on kas olematu või siis kahaneb märksa kiiremini. Loomulikult on ka praegu meil võimalus reisida, aga ELi liikmesriigina muutuvad eestlaste jaoks reisimisega kaasnevad protseduurid kergemaks. Näiteks jääb ära isikuandmete arvutisse sisestamine piiril, mis on ju päris aeganõudev tegevus. Ja EL siseselt ei toimu praegu ju piire ületades isegi passikontrollli ning sageli tähistab riigipiiri ületamist vaid vastav silt tee ääres”
Ilmi Villacis: “Lihtsustab reisimist kindlasti, sest näiteks Soome-Eesti piiri peal ei pea enam passidessa sisse- ja väljasõidu templeid panema. Passi kontrollimise kohustus kaob alles siis kui Eesti liitub Shengeni riikidega.”
Argo Loo: “Reisida, tööada ja õppida on EL-is võimalik ka ilma Euroopa Liiduga liitumata, nagu teevad seda norrakad ja sveitslased, islandlased, kes on EFTA või EEA liikmed”
Eduard Tüür: “ELiga liitumine kindlasti lihtsustab reisimist ELi siseselt, seda mõistagi ka bürokraatia vähenemisest tulenevalt”
Kas on oodata turismi arengut — rohkem välisturiste ka Eestisse?
Eduard Tüür: “Lennujaam ootab küll reisijate arvukuse suurenemist, samas nn. hüppelist kasvu me ei eelda. Vastus osaliselt esimese küsimuse vastusega seotud. Mis tähendab seda, et EL aitab turismi arengule aitab kaasa küll, seda just reisimise lihtsustumise kaudu. Samas, kui vaadata turismi perspektiivi laiemalt kui lennunduslikult, siis ma lihtsalt ei oska prognoosida, kuivõrd oluliselt mõjutavad kaupade ja teenuste hindade ühtlustumine, tax free kadumine etc. paljude ja suure osakaaluga “ostuturistide” käitumist (olemuslikult peaks tax free kadumine ju ka oluliselt kasvatama laevapiletite hindasid, mis võib pisut elavdada lennuliiklust, kuid kindlasti mitte turismi tervikuna…).”
Pertti Rahnel: “Raske küsimus, ennustamine on ikka selline tänamatu töö. Aga üldiselt võib arvata, et siiatulevate turistide arv kasvab, kuna EL-ga liitumise tulemusena paraneb kindlasti Eesti imidž, ehk hakatakse riiki pidama senisest turvalisemaks jne. Praegu on see paljude välismaalaste meelest siin suur probleem. Soome ja Rootsi turistide koha pealt on kindlasti negatiivne tax-free kaubanduse kadumine laevadel, samuti muutub käibemaksuseaduse muudatuste tõttu ka kohalike turismifirmade hinnapoliitika — Eestisse tulevate turistide arvukust viimane küll oluliselt mõjutada ei tohiks.”
Kas sama mõju on ka eestlastele, meie rahvas hakkab rohkem maailma avastama?
Pertti Rahnel: “Eesti inimeste reisimist liitumine tõenäoliselt oluliselt ei mõjuta, kuna viisavabadus on juba nii ehk naa populaarsemate turismisihtriikidega olemas. Kui, siis suureneb turism avalikus sektoris ja äriklientuuri seas tänu tihenevatele suhetele välispartneritega.”
Pille-Mai Helemäe: “See, kas Eestisse hakkab rohkem turiste tulema, on aga paljuski Eesti enda teha — kui atraktiivse sihtkohana me ennast välja kuulutame. Samas võib olla kindel, et liitumine ELga tõstab Eesti usaldusväärsust nii teiste Euroopa maade kodanike kui muu maailma silmis. Vast siis lõppevad ära ka küsimused stiilis “kas teil seal ikka värvilised televiisorid on”. Juba liikmelisus ise annab meie kohta mingi garantii.”
Puudutab see ka neid kodanikke, kel nüüd paraneb võimalus tööks välisriikides?
Ilmi Villacis: “See on samuti küsimus, millele täielikku vastust me ei saa anda, kuid Soome koha pealt võib öelda seda, et pärast prognoositavat kaheaastast üleminekuaega ei ole mingeid takistusi minna tööle teise ELi riiki, sest elamis- ja töölubasid ei ole enam vaja. ELi liikmelisus peaks kergendama ka üleminekuajal töö- ja elamisloa saamist.”
Milline mõju võiks viisavabadusel olla sisserändajate/immigrantide arvule Eestis?
Argo Loo: “ELi sees võivad kõik inimesed vabalt oma elu ja töökohta muuta. Kui praegu on Eesti Vabariiki aastas sisse rändama lubatavate välismaalaste arv 650 siis ELiga liitudes võib ELi liikmesriikidest Eestisse rännata nii palju inimesi kui soovib. See tähendab, et me ei kontrolli enam sisserännet Eestisse. Ning Euroopa liit hõlmab juba lähemas tulevikus kaheksat Ida-Euroopa riiki, Türgi, Rumeenia, Bulgaaria on järjekorras, siis tulevad Horvaatia, Ukraina, Moldaavia ning tulevikus ehk ka Venamaa. Me kaotame sündmuste käigu ule kontrolli — ei saa välistada massilist sisserännet ega ka eelpoolnimetatud riikide, eelkõige Venemaa liitumist! ELil on ühine asuuli ja immigratsioonipoliitika, mis on satestatud ELi põhiseaduses: juba praegu on ELi riikide suurlinnades kuni 35% sisserändajaid aasia, aafrika ja araabiamaadest.”
Kuidas mõjutaks EL-ga liitumine lennujaama tööd ja elu?
Eduard Tüür: “Lennujaama töö muutub sisult eelkõige nende muudatuste kaudu, mis on seotud piiriületusega. Samuti muutuvad tingimused uute lennuliinide avamiseks ELiga liitumisel EL siseselt mõistagi lihtsamaks, samas saavad uued liinid “tekkida” ikkagi turuolukorrast ja nõudlusest, mis ilmselt sama põhimõtteliselt ju ei muutu”
Kas saatkonnad kaovad ära? Mis üldse muutub saatkondade töös?
Ilmi Villacis: “Soome saatkonnad ei ole kuhugi kadunud. Saatkondade diplomaatilised funktsioonid on jätkunud praktiliselt samasugusena. Pisut muutub saatkondade töö EL-i siseselt, kuna mõningad ülesanded siirduvad EL-i ühistele ametkondadele. Kosulaarteenuste osas võib EL-i kodanik oma hädaga pöörduda teise EL-i maa saatkonna poole juhul, kui oma maa saatkonda piirkonnas ei ole.”
Milliseid muudatusi on oodata turismifirmade töösse?
Pertti Rahnel: “ Kindlasti toob EL-ga liitumine turismifirmade töösse ka teisi väiksemaid muudatusi — ehk lihtsustub mõnevõrra välispartneritega asjaajamine, muutub hinnapoliitika jne. Ja eks turismifirmadel läheb ju nii hästi kui läheb nende klientidel ning kui EL liitumine toob kaasa loodetud majanduskasvu, siis peaks suurenema nii äri- kui puhkuseturism. Cassandra töös EL-ga liitumine drastilisi muudatusi tõenäoliselt kaasa ei too, peamised muudatused on ilmselt inoming turismi ehk välisturistide teenindamise poole pealt — Soome ja Rootsi turistide kõrval muutuvad senisest olulisemaks Saksamaalt, Norrast ja mujalt Euroopast saabuvad turistid. Mõnevõrra paraneb kindlasti ka Eesti kliendile pakutav tootevalik, kuigi Cassandra pakub ka praegu EL riikide reisikorraldajate toodangut.”
Selle uudise väljaandmist toetab Euroopa Liit. Uudises kirjutatu ei ole Euroopa Liidu ametlik seisukoht, uudise sisu eest vastutab ainuisikuliselt Delfi.
