Sirje Potisepp: Toit on kui moelooming
Sageli on minult küsitud, mida on vaja selleks teha, et saada parima tiitel? Lihtsaim vastus on - toota maitsvaid toiduaineid, mida ka ise tarbijatena süüa soovime. Selleks aga ei piisa vaid heast maitsemeelest ja lennukatest arendusideedest. Et silma paista, on vaja häid ideid ning oskust uusi trende ka oma vankri ette rakendada.
Peamiseks arenduste käivitajaks toidutööstuses on tarbija oma maitse-eelistuste ja ostukäitumisega. Selleks viivad ettevõtted läbi tarbijauuringuid ja toodete testimisi, koguvad tagasisidet müügimeestelt. Samas tuleb tagasisidesse suhtuda teatud reservatsiooniga, et vältida äärmusi või saada peibutatud hetkemeeleoludest.
Toit kui moelooming
Kuid tarbija tänaste eelistuste kõrval tuleb tootjal teada ka üleilmseid trende, mis määravad ostukorvi sisu aastate pärast. Siin saab tuua paralleeli moemaailmas toimuvaga, kus täna valmistatakse ette loomingut, mis inimesteni jõuab alles kahe hooaja pärast.
Nii näiteks mõjutavad üksi elavate inimeste osakaalu kasv, linnastumine ja sellega seotud muutused tarbijate elustiilis ja tarbimisharjumustes seda, millise suurusega peab olema toidupakend mõne aasta pärast. Tõsiasi, et tänapäeval töötavad naised suure koormusega, esitab toidutööstustele ootuse toota võimalikult ehedaid ja järjest tervislikumaid pooltooteid ning valmistoite, millest saaks peale tööd kiirelt sooja söögi valmistada. Samuti peavad toidutööstused kätt pulsil hoidma eluviisist tulenevate haiguste ennetamisel ja leevendamisel, töötades välja järjest tervislikumaid ja funktsionaalsemaid toiduaineid.
Nii ongi meie toidulauale ilmunud kiudainetega pagaritooted, vähese rasvasisaldusega kastmed, probiootiliste bakteritega piimatooted, vähese laktoosisisaldusega tooted, looduslike säilitusainetega vorstitooted, looduslike antioksüdantide ja marinaadidega lihatooted, säilitus-ja sünteetiliste värvaineteta karastusjoogid, vitaminiseeritud joogid, transrasvhapete vabad šokolaadid, kommid ja kondiitritooted.
Toidueksperdid prognoosivad, et 10 aasta pärast domineerivad tööstuses just keskkonna- ja tervishoiutooted. Seega keskendutakse tootearenduses funktsionaalsetele toodetele ja toidu tervislikkusele.
Nende trendidega tuleb aga tegeleda juba täna, sest sageli nõuab toodete väljatöötamine uute tehnoloogiate kaasamist, liinide-tehaste püstitamist ja uue töökorralduse juurutamist. Seetõttu ei toimu suurtööstuses ükski arendus üleöö. Et ettevalmistus on aeganõudev, peab tulemus seda enam olema kindla peale minek.
Vähegi suurem toidutootja ei saa endale lubada kuudepikkust arendusprotsessi, mille tulemuseks on kümmekonna leibkonna maitse-eelistuse äratabamine. Poelettidele jõudev peab huvi äratama paljudes, et tehtud arendustöö end ka ära tasuks. Kui selgub, et tarbijad ikkagi ei pea vääriliseks konkreetset toodet osta, on kahju ettevõttele suur. Siin on eelised väiketööstustel, kes saavad turgu kompida väiksemate kulutustega - mahud on lihtsalt väiksemad.
Seega on toidutootmine ja arendustegevus tööstustes võrreldav laulupeo korraldamisega – tulemus peab meeldima ja korda minema suurtele rahvahulkadele. Siit ka põhjus, miks edukad tooted apelleerivad tavaliselt “enamuse” tarbijate maitse-eelistustele ning piparmündimaitselisele verivorstile jääb tõenäoliselt edaspidigi nišitoote positsioon. Ent olgem ausad – iga toidu-uuendus on põnev ja avastamist väärt ning võib leida oma püsiva ostjaskonna, kelle maitsega see kokku käib.
Lõppsõna jääb tarbijale
Kuid kelle maitse otsustab parima toiduaine staatuse? Võimalikult objektiivse tulemuse saavutamiseks - ehkki igas hindamises on paras annus subjektiivsust – on toiduaineid hindama pandud ekspertide žürii, kes jälgib iga toote puhul konkreetseid näitajaid alates selle väljanägemisest lõpetades tervislikkuse ja müüginumbritega. Viimases väljenduvad ka tarbijate eelistused.
Samuti kõrvutame erinevaid huvigruppe - toidueksperdid, kokad, ajakirjanikud - esindavate hindamiskomisjonide tulemusi. Enim punkte saanud toiduaine pälvib parima aunimetuse, mis tõenäoliselt ahvatleb toodet maitsma ja proovima ka neid poeskäijaid, kes seda varem valikus märganud pole. Nõnda jääb lõppsõna ka parima toiduaine valikul ikkagi tarbijatele. Just tarbijate maitse- ja ostueelistus määrab ära žürii poolt parimateks tituleeritud toiduainete edasise saatuse – kas igapäevasel toidulaual või tootearenduslike eksperimentide riiulil.
