Siram: Tagastaks Ilvese ameeriklastele, Ansipi Tartule ja Langi Kuku raadiole?
Erilist aktiivsust ilmutab kultuuriminister. Tegemist on ju loomingulise inimesega ja ka loomingulise valdkonnaga, seega ei ole mingeid takistusi ulja mõttelennu teel.
Peamiselt on olemas kolm viisi, kuidas riiki mõnusalt laiali jagada saab. Majandusprotsessides olulist rolli omavad valdkonnad tuleb lihtsalt erastada. Enamik strateegilisi infrastruktuure on juba ammu kapitalistidele üle antud, siin enam palju teha ei ole, seega peavad reformarid oma pulbitseva energia suunama pehmetele valdkondadele.
Anname muuseumid kohalikele omavalitsustele! Suurepärane mõte. Valdades ja väikelinnades on ajab ju kompetentsi lausa üle ääre, et sellise küllaltki spetsiifilise valdkonnaga majandada.
Kohalikes omavalitsustes on sageli võimul hoopis Keskerakond või mõni kohalik valimisliit, kuid ega nemadki reformaritele alla ei jää — on ka juba hästi selgeks saanud, kuidas näiteks kõikvõimalikke sotsiaalteenuseid MTÜ-dele delegeerida. Milleks määrida oma käsi kodutute, tänavalaste ja muude heidikutega, kui seda võib pea olematu raha eest teha mõni selts! Vahel tuleb see neil hästi välja, vahel mitte, aga eelarve täitmisse saab jälle uhke kokkuhoiunumbri kirjutada.
Kodanikeühendustele riigi äraandmine ongi kolmas kanal, kuidas vabaneda tüütutest kohustustest. Anname Niguliste kiriku koos kogu kraamiga kogudusele! See on idee, mille peale ei oska enam isegi ironiseerida, paneb lihtsalt õhku ahmima. Kas tõesti puudub Langil igasugune ettekujutus, mida tähendab hinnaliste kunstiväärtuste säilitamine, milliseid tehnilisi tingimusi ja kompetentsi see nõuab? Või loodab ta, et jumal teeb vajalikud muudatused loodusseadustesse ning aitab seeläbi luterlastel vajalikku mikrokliimat ja turvalisust säilitada?
Kuna riigi laiali jagamise ideed tunduvad olevat juba saavutamas ülempiiri, kust kaugemaleminekuks võib isegi ultraparempoolsetel mõistus otsa saada, siis pakuksin omakorda välja veel mõned kaalumist väärivad variandid.
Kadrioru loss tuleks tagastada Venemaale, sest Peeter I selle ju omal ajal ehitas. Las nüüd Putin majandab edasi, aga maalid ja kujud andku baltisaksa mõisnike järeltulijatele kui tahab, mis meil ikka selle vana kolaga teha.
Noh, ja sel juhul võiks ju Toompea tagastada taanlastele. Kokkuhoid missugune, nad peaks siis ka kogu riigikogu tegevust finantseerima, sest Toompeal see ju asub.
Aga Toomas Hendriku tagastame Ameerika Ühendriikidele. President ongi ju paljude meelest mõttetult kulukas institutsioon.
„Vähem riiki“ on strateegia, mille õilis lõppeesmärk on ilmselt „üldse mitte riiki“. Kuidas see siis välja võiks näha? Eestist võib saada esimene sõna otseses mõttes e-riik, kus kogu tegevus toimubki ainult virtuaalreaalsuses. See tuleks palju odavam, kui jännata tobeda mateeriaga, sellega tegelegu juriidilised, mitte avalik-õiguslikud isikud. Teine variant on see, et siirdume lihtsalt tsivilisatsiooni arengus tagasi riikide tekkimise eelsesse aega, kus asjad pandi paika nuiaga.
Mõlemad variandid on parempoolsetele, keda rahvas ilmselt kavatseb aegade lõpuni tagasi valida, head mugavad ja odavad. Mille nad aga ära unustavad, on see, et kui ei ole riiki, siis ei ole neil ju ka midagi valitseda. Ega siis ei jää enam muud üle, kui tagastada Ansip Tartu linnale ja Lang Kuku raadiole.
Autor on vaimse töö proletaarlane.
