Sindi tammi juures on Pärnu jõe vasakule kaldale juba läbipääsukanal rajatud, kuid see on kalade rände tagamiseks liiga väike. Kanalit ei ole võimalik laiendada, kuna see jookseb hoonete vahelt.
Kuigi Sindi villavabrik on oma tegevuse lõpetanud ja tammil puudub funktsioon, leidsid keskkonnaspetsialistid, et tammil on suur energiapotentsiaal ja tulevikus on võimalik rajada Sindisse hüdroelektrijaam.
Pärnu keskkonnateenistuse spetsialistid hakkavad välja töötama kalade läbipääsukanali projekti. Kanali rajamise rahastamine on praegu veel ebaselge, kuid omalt poolt on lubanud aidata ka Taani rahvusvaheline keskkonnaagentuur.
Sindi tamm takistab kalade juurdepääsu Pärnu lisajõgede kudemisaladele, mistõttu on jõe kalavarud kahanenud kriitilise piirini. Pärnumaa keskkonnateenistus on olnud sunnitud igal aastal kehtestama kala vähesuse tõttu Pärnu lahel ja Pärnu jões aina rangemad püügipiirangud.
Pärnu lahe siig on väljasuremisohus, samuti kohtab Pärnu jões kudemasiirduvat lõhet haruharva.
Sindi villavabriku tamm rajati juba aastal 1834 ning sellest ajast alates on see takistanud kalade vaba rändeteed.
1977. aastal valmis vabriku tarbeks uus tamm koos kalatrepiga, mis pole ennast õigustanud. Sindi tamm on jäänud tänaseni kaladele ületamatuks takistuseks.
Sindi tammi vastu võttis sõna juba eelmise sajandi suurkuju Carl Robert Jakobson, kes taotles kalade rändeteed takistava tammi lammutamist.
