Sergei Stadnikov: USA ja Iisraeli koostöö väljavaadetest
Lisagem siia veel massiivne diplomaatiline toetus. Nii kinnitas Iisraeli endine Saksamaa suursaadik Avraham (Avi) Primor oma hiljutises (21.03.2013) intervjuus Berliini päevalehele Die Tageszeitung muuhulgas järgmist: "Me sõltume täielikult Ameerikast. Ilma Ameerikata kehtestaks ÜRO juba ammu Iisraeli vastased sanktsioonid. Ilma Ameerikata oleks Palestiina juba ÜRO liige. Ilma Ameerikata oleksid meie relvajõud nõrgemad, sest meie varustus, kõige kaasaegsem relvastus tuleb eranditult Ameerikast, kusjuures tasuta. Kui USA president vaid tahaks, oleksid tema käsutuses kõik survevahendid."
Kuid Barack Obama loomulikult ei soovi neid kasutada. Tegelikult ei erine tema toetus Iisraeli sõjalise üleoleku jätkuvaks kindlustamiseks märkimisväärselt Bushi administratsiooni omast. Näiteks uusimaid sõjalennukeid F-35 tarnitakse Pühale Maale isegi varem kui NATO liitlastele. Lisaks finantseerivad ameeriklased mitmete õhutõrje süsteemide loomist ("Raudne kuppel" jt). Aastail 2018–2040 kavatseb Washington eraldada ametlikult Jeruusalemmale (rahvusvahelise õiguse kohaselt hoopis Tel Avivile) sõjalist abi vähemalt 40 miljardi dollari ulatuses. Lisaks eksisteerivad mitmed varjatud rahastamise kanalid.
Traditsiooniliste liitlaste ees seisavad tõepoolest ärevad väljakutsed: kõigepealt muidugi Iraani tuumaprogramm, siis olukord juba kaheaastasest kodusõjast räsitud Süürias ning muidugi Egiptuse uue presidendi poolt aetavate seniste välispoliitiliste prioriteetide aeglane, kuid ometigi oluline korrigeerimine. Partnerite ponnistuste plusspoolele võib kanda Iisraeli ja Türgi vahelise konfrontatsiooni leevendamise, kompromissi nimel suutis Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ennastületavalt isegi avalikult vabandada Türgi peaministri Recep Erdogani ees seoses intsidendiga blokeeritud Gaza sektorisse suunduva "Vabaduse flotilliga". Muide, ainulaadne "saavutus" Iisraeli uusimas ajaloos.
Suur Iisraeli müür
Iisraeli ehitajad lõpetasid hiljuti järjekordse turvatara ehitamisega – seekord piki Egiptuse piiri. Ehitise pikkus moodustab 230 kilomeetrit, selle kogumaksumus oli aga üle 420 miljoni dollari. Ehitusprotsess ise kestis kaks aastat. Juudiriigi ametlike esindajate sõnutsi tahetakse niiviisi eelkõige takistada terroristide, salakauba vedajate ja illegaalsete (peamiselt) aafrika põgenike maale imbumist.
Valminud turvatara on suurematest vastavatest ettevõtmistest viimaste aastate jooksul arvult kolmas, enne seda ehitati sarnane, kuigi lühem tõkend vastu Liibanoni (1,2 km; kõrgus 7 m) ja Gaza sektori piiri ning loomulikult paljudele okupeeritud Palestiina aladele Jordani jõe läänekaldal – juba sadade kilomeetrite ulatuses. Samasuguseid meetmeid kavatsetakse rakendada ka Süüria ning ehk ka Jordaania piiril.
Rõhuv enamus iisraellastest on veendunud, et üha rohkemate, paksemate ja kõrgemate julgeolekualaste kaitserajatiste ehitamine lahendab kui mitte kõik, siis kindlasti pea kõik vastavad probleemid. Ühtekokku kavatsetakse välja ehitada mitmesuguseid turvatarasid vähemalt 700 kilomeetri ulatuses (neist paljud on juba valmis), kusjuures nende kõrgus võib kohati olla lausa 8 meetrit. Kindlasti pakub huvi säärase militaarrajatise hind - üks müürikilomeeter võib maksta kuni 200 000 dollarit! Julgeolek on muidugi tähtis asi, kuid nii mõnegi kohalikul ettevõtjal – nö tõelisel "tegijal" – sujus business kohe väga-väga hästi! Eks ikka maksumaksjate rahakoti arvel.
Palestiinlased ei ole muidugi turvatarast sugugi vaimustuses, sest viimane tükeldab veelgi nende asuala. Seepärast vilksatavadki müüriseintel aeg-ajalt ingliskeelsed kirjad: "This wall will be failed!" ("See müür langeb!") ja aeg-ajalt mornilt naljatlevad, et näe, juudid ehitavad uut Nutumüüri. Eks aeg näitab, kellel oli õigus...
