Sergei Metlev: Ühistranspordi rahvaküsitlusel saavad tallinlased öelda „EI“ populismile
See nõuaks linnaeelarvest täiendavalt 20,1 miljonit eurot puhtalt selleks, et ühistransporti elus hoida, rääkimata sõidukipargi ja infrastruktuuri pidevast uuendamises või töötajate palga tõstmisest. Kui linna kommunaalamet ei ole suuteline lund normaalselt koristama (milles me tänavu jälle veendusime) ning Tallinna lasteaiad vaevlevad endiselt rahapuuduse käes, siis kust tuleb veel need 20,1 miljonit eurot võtta? Eks ikka valusa linnaeelarve ümbermängimise kaudu, millega ignoreeritakse linna tõsisemaid probleeme. Väga positiivne on aga see, et märtsis läbiviidav rahvaküsitlus tasuta ühistranspordi küsimuses annab võimaluse tallinlastel väljendada oma suhtumist sellesse valimiseelsesse hullusesse ja populismi.
Hetkeolukord Tallinna ühistranspordis ei ole kiita, näiteks trammide keskmine vanus on üle 25 aasta, sõidukijuhid, kelle käes on sisuliselt sõitjate tervis või isegi elu, saavad kätte umbes 600 eurot kuus. Kõik, kes on käinud arenenud Lääne-Euroopa riikides või Skandinaavias on ilmselt märganud sealse ühistranspordi mugavust ja kiirust. Eriti muljetavaldav on näiteks Berliini ühistranspordivõrk. Kuna erinevad ühistranspordiliigid on viidud ühte kohta, siis on ümberistumised väga mugavad. Sõidukid on vaiksed ja puhtad ning suhteliselt uued, liikudes trammi või metrooga ei saagi aru, et tegemist on raudteega.
Kas me ei saagi mitte kunagi nautida sellist mugavust? Usun, et saaksime küll, aga selleks on vaja kolme elementaarset asja: sõitja peab maksma teenuse eest ning riik ja kohalik omavalitsus peavad ühistransporti toetama, vajalik on ka konkurents, mis paneb võitlema klientide pärast ja seeläbi tõuseks ka teenuse kvaliteet. Just niimoodi töötab see paljudes arenenud riikides. Piletihinnad ei ole seal madalad, kuid ka kvaliteet ei ole kaugeltki madal. Samas ei saa arendada niivõrd ulatuslikku infrastruktuuri pumbates sinna ainult eelarveraha, tegemist on siiski teenusega, mitte sotsiaalabiga. Kui Tallinna linn on nii abivalmis, siis kehtestagu uued soodustused, aga ärgu ehitagu kommunismi!
Pantvangis ühistransport
Veelgi kahtlasem on see, et mõtte teostamiseks valiti aasta 2013, mil toimuvad valimised. Ilmselt on eesmärk jagada odavat valimiseelset nänni, mis Savisaare sõnul tagab kõigile „tõelise liikumisvabaduse“. Mina linnakodanikuna ja ühistranspordi kasutajana tänan siiralt meie linnapead, kuid kinnitan, et minu tõeline liikumisvabadus on tagatud Eesti Vabariigi põhiseadusega, aga selle liikumisvabaduse kvaliteet võiks tõesti olla parem - kiiremate ja mugavamate trollide, busside ja trammide abil. Kvaliteet on aga pigem kannatanud rahanappuse tõttu ja seda vaatamata Savisaare kõrgele aetud piletihinnale.
Tundub, nagu oleks ühe partei võim ühistranspordi pantvangi võtnud. Ja tõesti – Tallinnas on justkui traditsiooniks saanud valimiseelsete pantvangide võtmine. Enne riigikogu valimisi pandi Tallinna hariduse ja kultuuri eest vastutama linnalehe Stolitsa toimetaja Yana Toom, kes - hakates kasutama vaenulikku vastandamise retoorikat - kutsus üles võitlema vene koolides läbiviidava reformi vastu. Integratsioon sai hoobi, aga ühiskonna kahjustamise hinnaga korjati jälle vene hääli. Nüüd tahetakse saada veel neid hääli, kellele meeldivad tasuta lõunad kõigile. Kuid neid lõunaid tasuta kujul ei eksisteeri - keegi peab need ikka kinni maksma ja maksame loomulikult meie kõik, sealhulgas oma tuleviku arvel.
Propagandarämps
Kui mõelda laiemalt, siis on olemas võimalus kahju tekitamata oluliselt langetada ühistranspordi piletihindu. Ja see oleks kindlasti õige otsus. Kui likvideerida propagandalehed Pealinn ja Stolitsa, oleks sääst 579 000 eurot, likvideerides Tallinna Televisiooni oleks sääst 2 410 000 eurot ja kui jätta ostmata PBK-lt ja mujalt propagandaks mõeldud eetriaega, siis oleks sääst veel 643 334 eurot. Kokku saaks ühistranspordi toetamiseks suunata vabalt 3 632 334 eurot ja mitte ükski linnaelanik ei kannataks. Olgem ausad - kes seda propagandarämpsu ikka vajab?
Praegu jääme aga ootama, kuidas see Savisaare valimiseelne sigadus edasi areneb. Mitmed poliitikud ja ajakirjanikud on juba rõhutanud, et kogu see jutt on paisatud õhku selleks, et anda avalikkusele kont närimiseks, mis teeks katet järjekordsele Keskerakonna korruptsiooniskandaalile. On aga üks asi, mis võib trikitajatele kurjalt kätte maksta. Nimelt see, et rahvaküsitluse korral on linnaelanikel võimalus öelda oma selge „ei“ vastutustundetule populismile. Seda ma kutsungi üles tegema!
