seaduse sihtgruppi on käsitletud ainult objektina

kas ei tule tuttav ette, olete lugenud Vilde “Mahtra sõda”? nemad seal poolteist sajandit tagasi said aga seadust lugeda, selline erinevus.

aga jah, miks nad streigivad, valitsuse koalitsioonilepe ütleb, et kõik huvigrupid kaasatakse vastava valdkonna seadusloomesse. no kas vangistusseaduse väljatöötamisel osalesdi vangide esindajad? ei osalenud, ahah.

vange on meil 5000 tükki, see on u ühe riigikogu liikme isikumandaadi jagu — kas mõni riigikogulane ütleb, et tema esindab eelkõige vange? ei ütle vist.

nii juhtub alati, kui seaduse sihtgruppi käsitletakse objektina, ja ei lasta neil kaasa rääkida. vaadake esindusdemokraatia on see, kui iga huvigrupp saab valida ennast esindama seadusloomesse mõne esindaja, osalusdemokraatia (kuhu me pürime) on see, kui seadust luues kuulatakse ära ka selle sihtgrupi seisukohad. vist valmistas selle seaduse ette justiitsministeerium. hr Rask, kuidas siis oli, kas te kuulasite vangide seisukohad või ei ja kui ei siis kuidas jääb koalitsioonileppega ja demokraatiaga meie riigis?

kerge on öelda, et vaadaku raisad ise, kuidas hakkama saavad. kuid tegelikult on kuritegevus seotud ju paljude ühiskonnaprotsessidega, ning korrektsem oleks kõigepealt määratleda enda koht ja vastutus ning siis tuld ja tõrva vanduma hakata. ametnikel ei tohiks ju raskusi olla oma vastutuse määratlemisel (kasvõi minu poolt ülaltoodu valguses — osalusemokraatia jne).