Savisaar: 1991.a iseseisvus algas Vabaduse platsil
Edgar Savisaare kõne Vabaduse väljaku avamisel 20. augustil.
Austatud Eesti Vabariigi president, härra president, Riigikogu esimees!
Head tallinlased ja Tallinna külalised!
Tallinna rahvas! Täna, 20. augustil anname me Vabaduse väljakule uue elu!
Me seisame pühal pinnal!
Seisame vabade inimestena!
Seisame vabatahtlikult!
Siin – sellel väljakul – tajub eriti selgesti aega meie ümber ja meis endis, aja liikumist ja selle pöördumatust. Inimene on ikka püüdnud aega peatada. Ja soovinud ilusat hetke enda jaoks seisatada, meelde jätta.
Meelde jätta tähendab alles jätta. Seepärast võiks Vabaduse väljakut vabalt kutsuda ka meeldejätmise väljakuks, isegi mälu väljakuks.
Väljaku ehitamise käigus toimunud ulatuslikud arheoloogilised väljakaevamised tõid päevavalgele suursuguse tõsiasja – meie jalge all on üks vanimaid asumeid Euroopa pealinnas. Arheoloogid hindavad Tallinna asustusloo vanuseks 6000 aastat! Meie linna ajalugu ulatub niisiis tagasi kuni nelja tuhande aastani enne Kristust – aega, mil ei olnud veel olemas näiteks Baabülonigi! Meil on põhjust uhkust tunda, et me oleme tagasi saanud nii suure tüki mälu, nii suure osa oma ajaloost!
Kui saja aasta pärast meenutatakse Tallinna linna 2009. aastal, siis mis te arvate, mis tuleb meie järeltulijatele meelde kõigepealt?
Kas see, et sel aastal sai enesele uue kuue Tallinna lauluväljak, mis mahutab peaaegu kogu meie rahva? Või see, et avati Vabadussõja võidusammas, mida me tähistasime siinsamas kaks kuud tagasi; või uus kultuuritempel Solaris, mis avab sügisel oma uksed? Usun, et tulevastele põlvedele jääb rohkem meelde üks teine tõsiasi: 2009. aastal avastas Tallinna rahvas oma iidse ajaloo ja selle juured. Avastas selle aja, kui siin, kus ma praegu seisan teie ees, lõid veel merelained vastu kallast. Üks rahvas avastas siin oma alguse...
Mäletame seda Hando Runneli luuletust:
Üks väga vana rahvas,
kel muldne tarkus suul,
meid teretas aegade tagant...
Need luulesõnad on nüüd tõeks saanud. Me oleme selle linna pärijad – selles on meie väärikus. Me kaevasime Vabaduse väljakult endale välja selgema teadmise, et kunagi kaugest tulevikust vaadatakse ka meie tegudele. Mida meie Tallinnas oleme ära teinud ja veel teeme.
20. augustil 1991 deklareeris rahvas just siinsamas Vabaduse väljakul kindlameelset tahet luua taas oma iseseisev ja sõltumatu Eesti riik. Sest Eesti riik – olgem täpsed – tekkis jälle just rahva enda tahtel, ja mitte ainult rahvaesindajate tahtel Toompeal. Tookord nägi Rahvarinne, et käest võidakse lasta ajalooline hetk Eesti riigile. Ja tõi rahva Vabaduse väljakule, ehkki meid ähvardati inimeste vastu soomusmasinad käiku lasta. Siin, ise rahvale kõneldes, kuulasin ärevalt, kas juba kostab Tondi poolt tankimürinat... Aga rahva kindlameelsus kohutas ka vastaspoolt. Rahva seas valitses meeleolu: tulla vajaduse korral ise Toompea lossi ette ja mitte lahkuda sealt enne, kui otsus iseseisvumise kohta on tehtud.
Tegelikult sündis meie vabadus 20. augustil siin - Vabaduse väljakul. Seda meenutagu meile Vabaduse Kell, mis näitab kaht aega – üht, mis kuulub kõigile, ja teist, mis mõõdab meie vabaduse aja kestust. Mitte asjata ei kanna Vabaduse Kell pealiskirja: „Tallinnalt Eestile.“ Meie iseseisvus augustis 1991 algas siit.
Praegu seisame siin niisamuti oma vabast tahtest nagu see oli 18 aastat tagasi. Vabadustahe saab olla ainult vaba tahe. Seda on Eesti rahvas alati teadnud – juba 20. sajandi algul Vabadussõtta minnes. Inimesed läksid 1918. aastal vabatahtlikult sõtta, nad läksid kasvõi surma – rahva vabaduse nimel. Nad olid valmis ära andma omaenda elu, et elaks Eesti. Et elaksime meie. Me ei tohi neid iial unustada – hoiatavalt meenutab seda vastne Vabadussõja võidu monument. Täpselt niisamuti, nagu 1991. aasta augustis, kehtestas iseseisvuse mitte ainult ülemnõukogu, vaid rahvas; samamoodi kehtestasid 1918. aasta veebruaris iseseisvuse need tuhanded inimesed, kes hiljem võitsid Vabadussõja, mitte ainult Maapäeva Vanemate Nõukogu.
Me seisame pühal pinnal.
Seisame vabade inimestena.
Seisame vabatahtlikult.
Vabaduse väljaku ansambel on iseseisva Eesti riigi suurim ja kaalukaim mälestusmärk.
Tänan kõiki, kes aitasid kaasa sellele suurejoonelisele ehitusele; linnarahvast, kes suhtus mõistvalt ehitusplatsi ebamugavustesse, tänan tänase etenduse lavastajaid ja kõiki selles kaasa teinud vabatahtlikke.
Tallinna rahvas!
Soovigem, et vabaduse pind meie jalge alt enam mitte kunagi ei kaoks!
Elagem niiviisi – vabalt ja väärikalt!
Kuulutan vabaduse väljaku avatuks!
