Mäletan mõtet: mis žüriil arus on, et nad nad selle neidise ära põlgavad! Blondi strippari, kes peagi saigi Superstaari-Roosina pooltuntuks, arenemist popmuusikabisnessi professionaalide käe all oleks olnud vähemalt huvitav jälgida.

Päris kindlasti ei läheks tema “lõpp-produktiks” vormumine sujuvalt, vigadeta ja valutult. Keda huvitab, kuidas juba algselt tublid poisid ja tüdrukud lihvivad oma laulu-ja lavalise liikumise oskusi ning ideaalis muutuvad lõpuks “täiuslikeks popstaarideks”. Mõõdukalt moodsateks ning mitte kedagi häirivateks. Toodavad muusikat, millest on end soovi kõrval võimalikult lihtne välja lülitada, kui see kuskil kaubanduskeskuses kõlades juba liiga tüütuks muutub.

Eesti viimane üritaja nende “täiuslike popstaaride” ridades, Getter Jaani, platseerus eurovisiooni äsjases finaalis eelviimaseks. Teda edestas napilt, kõigest ühe kohaga Hispaania lauljatar, kes mõjus nagu Getteri vanem õde. Samuti roosas nukulikus kleidikeses särasilmne brünett, keda saatsid valgetes ülikondades meessoost taustatantsijad. Eelviimasele kohale platseerunud Getter Jaani ning eel-eelviimaseks jäänud hispaanlanna lavašõu sarnasus oli peaaegu et absurdne. Ja ilmselgelt Euroopa nukulikke brünette ei armastanud. Jälle oli tehtud viga.

2001. aastal eurovisiooni võitnud Eestist on saanud selle lauluvõistluse “paariariik”, mis võitleb võimaluse eest poolfinaalist edasi pääseda ning jääb tavaliselt selles eluvõitluses alla.

Ma pole eurovisiooni aastaid vaadanud, küll aga mäletan lapsepõlvest (nõukogude ajast, kui selle kitšiliku lauluvõistluse tähtsus Eestis oli määratult suurem), kuidas Soomet esindanud lauljad alati viimaste hulka jäid. Soomlastel tekkis selle pideva ebaedu suhtes aga vist mingi rahvuslik paranoiasegune alaväärsuskompleks. Nimelt valiti igal aastal eelmise korraga võrreldes kardinaalselt erinev esineja —  näiteks folkgrupi järel Abbat jäljendav pop, pärast seda aga kodumaal tunnustatud “tangokuninganna”…

Katse ja eksitus, katse ja eksitus, viga vea järel. Halvasti läks üldjuhul alati, kuigi soome kommentaatorid oma maa esindajat alati ülistasid. Soome meedia iga eurovisiooni läbikukkumise järel vea põhjust — kas süüdi on armastatud popstaar, kelle kaasmaalased on esindajaks valinud või mingid tundmatud, tumedad, kontrollimatud jõud? Kümned miljonid erinevate riikide eurooplased näiteks….

Aga tagasi kaasaega, eurovisiooni järgsesse Eestisse mais 2011. Rõõm on tõdeda, et enam pole Mart Juur ja Andrus Kivirähk ainsad humoristid, kes seda suurt kitšipidu  kommenteerivad. Juua täis peaga otse-eetris, nagu nad seda alati ise rõhutanud on.

Jõuliselt on humoristide ridadega liitunud Mart Sander, multitalent. Järgnevad tsitaadid on pärit 14. ja 15. mai Delfi artiklitest. Kõigepealt tahtmatu irooniaga laetud kommentaar eelviimaseks jäänud Getter Jaani esinemisele: “Raske uskuda, aga sel aastal on Eesti laul pika puuga muust üle”. Siis humoorikas hinnang toimunule: “Eurovisioon oli kontert-aktus Osama bin Ladeni mälestuseks.”

Järgnevad suurejoonelised vandenõuteeoriad: “Kuna kogu Euroopa väriseb praegu muhameedlaste terrori hirmus, oodates võimalikku kättemaksu bin Ladeni tapmise eest, on otsustatud võtta vastu ainuvõimalik samm: pakkudes kõige kaugemale moslemiriigile võitu, pakutakse kogu muhameedlikule maailmale altkäemaksu, näitamaks, kui väga armastab eurooplane moslemi kultuuri.”

Sekundeerib tuntud astroloog, vanaproua Edda Paukson, kes süüdistab Getter Jaani ebaedus lillaka alatooniga kleit – see olevat lilla kleidi needus, mis juba Silvi Vraidi aastaid tagasi eelviimaseks jättis (elu24/Postimees). Silvi Vrait ise aga liitub vandenõuteoreetikutega, öeldes 16. mai Õhtulehele: “Ju oli hetkel kellelegi vajalik, et Aserbaidžaan võidaks, ma ei taha uskuda, et tervel rahval on nii mage maitse. See on nii läbinähtav."

Küllap ongi lollid naljad iga eurovisiooni fänni jaoks ainus võimalus, kuidas leppida faktiga, et eurovisioonist on Eesti jaoks juba mõni aeg tagasi saanud errorvisioon.