Ruta Arumäe: Kuhu kadus majanduskasv?

 (136)
Ruta Arumäe: Kuhu kadus majanduskasv?
Foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht

Selle aasta esimese kvartali sisemajanduse koguprodukti kasvunumber mõjub kainestava meeldetuletusena meie majanduse kasvupotentsiaalist, õigemini selle nõrgenemisest.

Mitte et see 1% olekski puhas kasvupotentsiaal – seda mõjutasid ühekordsed tegurid ning sama toimus ka eelmise kvartali kasvu puhul. Üldiselt on aga majanduskasv endiselt heitlik, ebakindel ning sektoriti ebaühtlane.

Eelmise aasta majanduskasv oli paljuski petlik. Peaaegu kolmandik toonasest majanduskasvust tuli sellest, et müüdi maha saastekvoote ning raha suunati ehitusse. Paraku on selleks aastaks see rahaallikas otsas ning uut ei paista kusagilt peale tulevat. See on ka peamine põhjus, miks selleaastane majanduskasv on aeglustunud.

Kui aga ehitussektor kõrvale jätta, siis polnud majanduskasv kiita ei eelmisel ega ka sel aastal. Kasvutegurid on pigem juhuslikku laadi, kvartaliti palju kõikuvad ja mõjutatud parasjagu kust iganes puhuvatest tuultest.

Viimastel kvartalitel on olnud palju ühekordseid tegureid – näiteks valitsuse kulutuste ajastamine eelmise aasta neljandasse kvartalisse ja suured ühekordsed tehingud. Lisaks on ootamatult suur mõju olnud aktsiisimaksude ajastamisel käesoleva aasta algusest eelmise aasta lõppu, mis niivõrd kesist majanduskasvu, nagu praegu on, päris tugevalt mõjutas – tervelt 1,2 protsendipunkti võrra. Seega, trendina on majanduskasv kusagil neljanda kvartali 3,7% ja esimese kvartali 1% vahepeal. Nüüd on küsimus selles, kas see trend järgmiste kvartalite jooksul pigem halveneb või paraneb.

Seotud lood:

Mis majanduse taas kasvama paneks? Nagu ma ka varasemalt öelnud olen, pole sellel aastal võimalik panustada ühegi kindla veduri peale, mis majanduse kasvama veaks. Sisenõudluse poolelt on oodatav kasvumäär kas sarnane esimesele kvartalile või ehk veidike kõrgem.

Kuigi eksport kasvas esimeses kvartalis päris jõudsalt, on trend olnud viimasel ajal nõrgenemise suunas. Suurem osa Euroopast on majanduskasvu prognoose aina allapoole tõmmatud ning ainsa erandina paistavad seal silma Balti riigid, kes seda teinud pole. Ehk on nüüd aeg küps ka Balti riikide jaoks - viimase aja märgid pole olnud just julgustavad.

Mis järeldusi peaks tegema üksikisik mikrotasandil? Ei maksa endale tekitada liiga optimistilikke ootusi lähituleviku suhtes. Makrokeskkond on selline, kus miski ei tule lihtsalt. Kuna makrotasand koosneb mikrotasandi tegevuste summast, siis peaks igaüks mõtlema ka enda tegevuse peale - kas tema töö on korraldatud parimal võimalikul viisil ja lisandväärtust tootval moel.

Ah jaa, kui teil on koduremont veel tegemata, siis praegu on ilmselt hea aeg seda teha, sest ehitusettevõtetel liiga palju tööd ei ole ning laenuintress on ka ajalooliselt madalaimal tasemel.