“On räägitud, et 11. septembri rünnakud tähistasid külma sõja järgse perioodi lõppu,” kõlab ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) 2002. aasta Inimarengu Raport.

Ühest küljest tõukas tragöödia jõukamaid riike vaeseimale suuremat abi andma ja puhus uut elu mitmepoolsetesse kaubanduskõnelustesse, teisest küljest aga “on põhjust karta veelgi suuremat globaalset killunemist ja finantsinstitutsioonide nõrgenemist.”

“Arengumaade rahulolematus globaalse võimu ebaühtlase jaotusega pole iial suurem olnud,” leitakse samas.

Terrorivastane sõda ja Lähis-Idas suurenev vägivald tekitavad uusi ülemaailmseid murrangujooni, sest “rahvusvahelise süsteemi võimsaimad riigid ei taotle sugugi järjekindlalt mitmepoolset lähenemist rahvusvahelistele julgeolekuküsimustele”.

Kuigi globaliseerumine on suurendanud riikide vastastikust sõltuvust, näib maailm killustunum kui kunagi varem, sest riikidevahelised sõjad on asendunud kodusõdadega. Pärast 1980. ja 1990. aastate ülemaailmset nihet demokraatia suunas on konfliktialtide piirkondade arv ehmatavalt suurenenud, näidates, et vaja on laiemat lähenemist konfliktide ennetamisele, leiab UNDP.

Valitsuste reaktsioon terroriohule võib tähendada 1980. aastatel kättevõidetud isikuvabaduste uut vähenemist. Avaliku julgeoleku eest hoolitsedes ei tohi aga vaba ühiskond loobuda inimeste põhivabaduste kaitsest, toonitab aruanne.