“Arvan aga, et pole alust ei ateistlikuks paanikaks ega koolides sundpalvetamise kehtestamiseks,” ütles Rummo kolmapäeval BNS-ile.

Ta lisas, et usuvabadus ja kiriku lahutatus riigist on Eestis põhiseadusega tagatud. “Mis tähendab seda, et sõna tõsises mõttes usuõpetus, uskumise õpetamine ühe või teise religiooni kodeeringus, kui seda vajalikuks peetakse, on perekondade ja koguduste asi,” lausus Rummo.

Reformierakonda kuuluv Rummo nentis, et Eestis käivas avalikus vaidluses usuõpetuse teemal on üksteisest hullusti mööda räägitud, mis juba iseenesest näitab, kui kahetsusväärselt võõraks on see teema eesti rahvale jäänud.

Samal ajal on Rummo hinnangul selge, et ei saa pidada päriselt haritud inimeseks kedagi, kes inimkonna tohutus vaimses pärandis üldse ei orienteeru. “Varem või hiljem viib see tunnetusliku tuimuseni, mis inimest väga vaesestab ja jätab ta ilma hulgast tugipunktidest oma elu kujundamisel. Vähemalt suuri maailmareligioone tuleb kindlasti mingilgi määral tunda, nagu ka põhilisi filosoofilisi süsteeme,” leidis rahvastikuminister.

Rummo pakkus välja, et õppeainet ei peaks nimetatama religiooniõpetuseks, vaid neutraalselt ja objektiivselt — usundilugu.

Minister ütles, et vastavate õppekavade, õppematerjalide ja õpetajate ettevalmistamine nõuab ilmalike ja vaimulike inimeste kannatlikku koostööd, millesse peaks olema hõlmatud mitme uskkonna esindajad. “Väga kiiresti see kindlasti ei käi, aga alustada tasub.”