Jaanus Rahumägile näib Hummer olevat sama kallis kui kehaosa, aga kütusekulutajate tippmargi teinud Mark Soosaar näib lausa elavatki autoroolis – ega muidu kuus ligi kahtkümmend tuhandet krooni maha sõita võimalik poleks. Omaette küsimus on, kui palju aega roolikeeramise kõrvalt üldse parlamendisaadiku töö tegemiseks jääb.

Vaeste ja rõhutute kaitsja Vilja Savisaar aga on kiindunud oma Jaguarisse, mille konkreetse mudeli hind on siinse autoturu keskmisest kõvasti kõrgem. „Ilus auto, puhtalt naiselik põhjendus,“ on Savisaar oma kirge põhjendanud. Kuidas käib sellega kokku poliitiku enese tõdemus, et kõigile kokkuhoidu peale suruval ajal ei tohi parlamendisaadikudki laiutada, jäägu valijaile mõistatada.

Uued Audid, Volvod ja Hondad riigikogulaste autopargis räägivad selgelt keelt – parlament oma elustandardis mingeid järeleandmisi teha ei kavatse, tulgu või veeuputus. Kuni liisinguid ja kütusearveid maksab kinni maksumaksja, pole siin paranemist loota. Riigikogulasi ei näi vähimalgi määral kottivat, et praegusel katkuajal mõjuvad nende kallid autod eriti kohatult.

Riigikogulased näivad elavat põhimõtte järgi: käige meie sõnade, aga mitte tegude järgi. Parlamendiliikmeid solvab väga, kui neid peetakse muidusööjate kambaks, ometi ei tee nad ise ühtki pingutust, et seda kuvandit muuta sõnade ja tegude vastavusseviimisega. Kahjuks toetab kogemus ülbuse kasulikkust: elu näitab, et üle poole riigikogulastest valitakse tagasi ka järgmisse koosseisu.