Robert Närska: Tarmo Mänd iseseisvuse vastu ei olnud

Lugejakirjas “Tarmo Mänd ja Toomas Mendelson olid iseseisvumise vastu” kirjeldatud nõupidamine leidis tõesti aset.

Venekeelsete omavalitsuste juhte sinna ei kutsutud, kuna nemad olid juba ette selgeks teinud, et lähtuvad Nõukogude Liidu põhiseaduse kehtivusest ning Eesti iseseisvust ei toeta. Küll aga olid kohal ülejäänud piirkondade maavanemad ning omavalitsuste juhid.

Nõupidamine hilines paar tundi, sest tolleaegsel Ülemnõukogu presiidiumi esimehel Arnold Rüütlil oli plaanitust pikem nõupidamine nõukogude kindralitega.

Üks arutatud küsimustest oli iseseisvuse taastamise deklaratsiooni tekst. Veelgi olulisem küsimus oli aga see, millise olukorra võib iseseisvuse taastatuks kuulutamine kaasa tuua n-ö kohtadel. Kas omavalitsusjuhid suudavad vastutada selle eest, et Eestis ei tekiks rahutusi, mis annaks omakorda põhjuse nõukogude sõjaväe sekkumiseks.

Kohaolijate hulgas oli iseseisvuse taastamises kahtlejaid, otseseid vastuseisjaid minu mäletamist mööda mitte. Eks see sõltus osaliselt sellest, kustkandist oldi. Piirkonnas, kus võõrvõimu sõjaväge rohkem paiknes, tunnetati ka oma vastutust suuremana.

Ma ei taha kahtlejate nimesid avalikult nimetama hakata, paljud neist on poliitikast lahkunud ja ma ei taha neid sellesse tagasi tirima hakata. Kuna aga lugejakirjas on Eesti iseseisvumise vastasena mainitud konkreetselt Tarmo Männi nimi, siis tema kohta võin kinnitada, et see väide ei vasta tõele.