Rikkad jäävad ellu, vaesed hulluvad

Ametisse asunud Tervise Arengu Instituudi uuele direktorile Maarike Harrole teevad muret eestlaste uimastisõltuvus ja vaimuhaiguste sagenemine. Mitmeid erinevaid uurimisasutusi koondav instituut on seadnud oma ülesandeks kaasata Eesti teaduspotentsiaal rahva tervise probleemide lahendamisele. Üheks valukohaks on ka tõsiasi, et hea tervis on seotud rahakoti suurusega.

Eesti peamiseks valulapseks on sündimuse vähenemine ning negatiivne loomulik iive. Põhjuseid selleks on palju, üks olulisemaid rahvastiku halb tervis. Euroopa Liidu ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni uurimuse kohaselt surevad Eesti elanikud peamiselt südame-ja veresoonkonna haiguste, vähi ning õnnetusjuhtumite tagajärjel. Eriti madal on meeste keskmine eluiga, mis on vaid 65 aastat, samas kui naised elavad keskmiselt 76 aastat vanaks.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ain Aaviksoo sõnul võiksid need näitajad võrreldes teiste Euroopa riikidega olla kümne aasta võrra kõrgemad. Praegu ei ela enamik Eesti mehi isegi mitte pensionieani.

Uueks trendiks on Aaviksoo sõnul varaline kihistumine ka tervisenäitajate osas. Kuigi üldine rahvastikutervis on Aaviksoo väitel viimastel aastatel veidi paranenud, on jõukamate ühiskonnagruppide seisund oluliselt parem. “Ka tervise osas on Eestis tekkinud grupid ja kihid, kelle tervis on tõepoolest läinud viimase 13. aasta jooksul mõnusamaks ja paremaks. Ja on väga suured grupid, kelle jaoks ta on läinud tegelikult halvemaks. Selline ebavõrdsus tervises on tegelikult niisugune nähtus, millele pööratakse arenenud riikides järjest rohkem tähelepanu,” ütles Ain Aaaviksoo Raadio Vaba Euroopale.

Aaviksoo sõnul on Tervise Arengu Instituudi üks ülesandeid tegeleda rohu leidmisega selle ebavõrdsuse kaotamiseks ja rahva tervise edendamiseks viisil, et see ei toimuks vaesemate ühiskonnakihtide ja tulevaste põlvkondade arvelt.

Teisipäeval ametisse asunud Tervise Arengu Instituudi uuele direktorile Maarike Harrole valmistavad peavalu eelkõige rahva ennasthävitavad tungid: “Praegusel hetkel teevad muret uimastid — alkoholi liigne tarbimine, narkootikumide tarvitamine ja ka suitsetamine.”

Kolmes Balti riigis läbi viidud uurimus osutab, et keskmiselt 54% meestest ja 24% naistest suitsetab. Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti naised seejuures tunduvalt suuremad nikotiinisõltlased. Suur on ka baltlaste alkoholilembus, samas kui narkootikumide levik on Eestis, Lätis ja Leedus suhteliselt madal.

Lisaks sõltuvusele mõnuainetest teeb Maarike Harrole muret ka vaimuhaiguste sagenemine. Meditsiinidoktori Jaak Uibu esitatud statistika kohaselt on psüühika- ja käitumsihäired viimase kolmekümne aasta jooksul enam kui neljakordistunud. Ain Aaviksoo hinnagul on nende numbrite taga ühelt poolt parem diagnostika ja teiselt poolt Eesti pingeline elukorraldus: “Teeme sellist tööd ja elame sellist elu, mis enam ei murra konti, küll aga hakkab närima meie vaimset vastupidavust.”

Vaimse vastupidavuse, täpsemini vaimse murudmise üheks näitajaks on ka Eesti Päevalehes ilmutatud tõsiasi, et möödunud talvel hukkus Tallinnas 203 kodutut. Kui Euroopat võiksid niisugused arvud ehk vapustada, siis Eesti sotsiaalminister Marko Pomerants ei osanud selle asja kohta õigupoolest midagi arvata. “Euroopas räägitakse täna, et õudsalt oluline on see, et riik hooliks inimesest. See on kahepoolse vastutuse küsimus. Ma arvan, et see [203 kodutu hukkumine] on lihtsalt tulem inimese enda tegevusest või siis vastutustundest ning riigi ja omavalitsuse poolsest panusest.”

Lõpetuseks jääb üle tõdeda, et kontrastid Eestis on veel väga teravad ja nende mahendamine saab olema järgnevate aastakümnete üks tõsisemaid väljakutseid.