Riik tahab eravanglaid ja -ilmajaamu

 (79)

Rikas mees mõistetakse vangi. Ta sõlmib vanglaga lepingu, et maksab kinnipidamisteenuse eest iga kuu, ütleme, viisteist tuhat krooni ja saab selle eest nii- ja naasuguseid lepingujärgseid teenuseid. Nii võiks see tulevikus välja näha, kui käivitub uus halduskorralduse seadus.

Eile valitsuses heaks kiidetud ja riigikokku saadetud halduskorralduse seaduse alusel võivad eraettevõtjad tulevikus enda täita saada riigivõimu ülesandeid, kirjutab tänane Äripäev.

Üha enam tegevusalasid liigub riigi käest erakätesse. Tasulise arstiabiga hakatakse juba harjuma, kuigi kiirabi erastamine tekitab veel vastuseisu. Ka eravangla idee pole midagi uut, seda on heietatud 1990. aastate algusest.

On veel terve hulk valdkondi, mis on libisenud või lähevad tulevikus riigi käest erakätesse.

Põlva maakonnas erastati riigiteede jooksev remont ja hooldus. Haldamise üleandmiseni siin aga veel ei jõutud: järelevalve, kontrolli ja perspektiivplaneerimisega tegeleb endiselt teedevalitsus. Pärast teede hooldamise üleandmist erakätesse töötab teedevalitsuses 143 inimese asemel vaid 16.

Mis saab niimoodi kõikidest ametitest, valitsustest, osakondadest ja talitustest, kus veedavad kuldset keskiga tuhanded daamid ja härrad? Näiteks teatas eile Tallinna haridusosakond, et tööta jääb kaheksakümmend raamatupidajat ning raamatupidamisteenust hakatakse sisse ostma erafirmalt.

Eraomanik, teadagi, on kitsi ja tähelepanelik: töötaja ei saa pool päeva maja ees suitsu teha ja igasugused lisateenused, mida riigiametnikud on osavad endale tekitama, on erafirmas samuti välistatud.

Mis siis peaks veel riigi pärisosaks jääma?

"Riigihankel on põhilised majanduslikud kaalutlused, avaliku halduse ülesannete üleandmisel peaks aga arvestama rohkem usaldusväärsust ja kvaliteeti. Näiteks puuetega inimeste hooldamise või kiirabiteenuse üleandmine ei ole võrreldav remondi või majatäie arvutite tellimisega," selgitas justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja Ülle Madise Äripäevas.

Keskkonnaministeerium on välja pakkunud, et nemad võiksid käest anda kaitsealade valitsemise, metsakorralduse, metsa hindamise, kalakasvatuse, hüdrometeoroloogiateenistuse ja hoonete haldamise. Justiitsministeerium annaks ära kohtulahendite täitmise, registrite pidamise, osa kriminaalhooldusest (mittetulundusühingutele)ja vanglad, rahandusministeerium kinnisvara haldamise, tolliameti valdkonnad, teede- ja sideministeerium teede hooldamise ja väikelaevade ülevaatused. Teised ministeeriumid ei taha veel millestki loobuda.

Vanasõna ütleb, et mõisa köis, las lohiseb. Riigi köiejupp kuivab niimoodi päris kokku, polegi midagi lohistada.