Riik, kas töötad pankadele suisa tasuta?

 (26)
Riik, kas töötad pankadele suisa tasuta?
Foto: Ilmar Saabas

Päris mitmed meist on käinud riigiametites (aga ka KOVs, edaspidi riik) riigilõivu tasumas. Riigilõivu tasumisel me oleme puutunud kokku olukorraga, kus tasume lisaks veel pangateenustasusid.

Aeg-ajalt selgub, et mõnes ametiasutuses ei saa üldse Eesti kroonides maksta, sularahas, teisal võetakse vastu piiratud summas sularahamakseid ning suuremad summad tuleb tasuda ülekandega või pangakaardiga. Senini olen kohanud vaid üht asutust Politsei- ja Piirivalveameti KMA-d, kus saab ka sularahas tasuda kogu summa.

Antud arvamust ajendas mind kirjutama muuseas meie vabariigi õiguskantsleri Indrek Tederi vastus minule asjas, kus tõstatasin küsimuse ühes ametis riigilõivu tasumisel kehtivate pangateenustasude kohta. Ta vastas minu kaebusele kirjaga 15.07.2010 Nr 7-4/091924/1004311.

Käesolevas kirjas ma ei nimeta ameti nime, sest sel pole otseselt tähtsust, vastuskirjast saab täpsemalt vaadata. Samuti olen muutnud ära teiste asutuste nimed. Kasutan ka lõike tema vastusest minule. Vabandan juba ette, kui kogemata eksin tsiteerimisreegli vastu.

Natuke tausta

Tasudes riigilõivu ülekandega tuleb tõenäoliselt tasuda täiendavalt teenustasu. Peame meeles, et nii mõneski asutuses vaid ülekandega saabki tasuda. Võime ju väita, et pangad võimaldavad ka tasuta makseid, aga seal taga on kuumaksed, mis on siis kohustuslikud. Tsiteerin: "Kõikides xxx-s on ... saadud teabe järgi võimalik kohapeal tasuda riigilõivu ka internetipanga teel. Sellel otstarbel on nt xxx-s 2 üldkasutuses olevat ID-kaardi lugejaga varustatud arvutit. Ligipääs on loodud kaheksale internetipanga keskkonnale /-/ Täiendavat teenustasu internetipanga kasutamise eest xxx-le maksma ei pea".

Ma tänan ametit selle eest, et ta on loonud vastavad internetitöökohad, see on mugav. Kas ma pean tõesti minema, seisma meeletu aja ära, saama teada riigilõivu summa ning siis minema seda maksma ja pärast uuesti minema, võtma numbri ning näitama, et riigilõiv on tasutud?

Või peaks maksma riigilõivu hoopis enne ära, kui minna asju ajama? Ka võimalus, aga inimesena eelistan maksta alles siis, kui tulemust juba näen.

Asjad käivad nii.

Mis on aga huvitav: tasudes pangakaardiga tuleb tasuda erinevalt sõltuvalt pangast, Õiguskantsler selgitas välja: "nt ühe panga deebetkaardiga maksmisel 3 krooni, teise panga deebetkaardiga maksmisel 9 krooni (teiste pankade deebetkaardiga maksmise korral võivad hinnad olla erinevad).

Samuti võtab xxx suuremaid kui 100 krooniseid sularahamakseid vastu kolmas pank või üks kindlustusmaakler. Selle eest võetakse teenustasu 30 krooni." Ja miks tuleb tasuda pangale?

Seetõttu, kallid lugejad, et "Nimelt täidetakse pangakaardi abil tehtav maksekorraldus krediidiasutuse ja maksja vahelise võlaõigusliku lepingu alusel. Täpsemalt on tegemist VÕS §-s 709 lõikes 1 määratletud makseteenuse lepinguga, st lepinguga, millega makseteenuse pakkuja (kelleks on üldjuhul krediidiasutus) kohustub tegema maksja korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid1, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. Ka VÕS § 725 lg 6 sätestab, et maksekorralduse täitmisel peab maksja tasuma tema makseteenuse pakkuja poolt nõutavad tasud." ning "Eelnimetatud teenustasud laekuvad kõik vahetult pankadele, need on kehtestatud vastavalt pankade hinnakirjale ning xxx teenustasu riigilõivu maksmise eest ei saa."

Sularahavedu (meie valitsuse määrusega määratud Raha ja väärtpaberite veo kord ), mida meie ametid peavad tegema, on kulukas. Vajalik on turvatöötaja juuresolek ning turvatöötajaks lihtsalt lepingu sõlmimise või käskkirjaga (vt Avaliku teenistuse seadust), ei saa. Samuti on sularahavedu ohtlikum, sest turvatöötaja tervis võib ohtu sattuda.

Nii et me oleme olukorras, kus ametid sularaha vastuvõtmisel seavad ohtu inimese elu. See on riigilõivu sees. Samas ülekandel ning kaardimaksel ametid ei sea otseselt ohtu kellegi elu, aga selle ohutuse eest peavad tasuma kliendid täiendavalt teenustasu ehk ülekanded ei ole riigilõivu sees.

Ühel puhul tasudes on tasumistasu riigilõivu sees, teisel puhul mitte. Saaks aru, kui tuleks maksma mingi erilise Eestis vähelevinud kaardiga.
Riik teeb tasuta tööd?!

Loe veel

Kaardimaksed võtab vastu ameti enda töötaja. Kellele teenustasuraha läheb? Pangale. Kes võtab teenustasu vastu ehk vahendab teenustasu? Amet. Amet, kes korjab riigilõivu. Miks amet vahendab seda teenustasu? Kas nad vahendavad seda tasuta? Kui tasuta, siis miks? Kas ametid saavad teenustasude vahendamise eest tasu? Nad ju peavad juhendama ja olema kannatlikud, kui tekivad tehnilised tõrked ning saavad ka klientide käest pahandada. Ja nagu mainis Õiguskantsler pangaõiguse kohta, nii on ka ametil õigus saada tasu "Ka VÕS § 28 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised." Minu teada on sellised lepingud eraõiguslikud, mitte haldusõiguslikud, kus on ka hüvitis vaeva eest ettenähtud. Kui nad
nüüd saavad tasu, siis... meie ametid saavad tasu selle eest, et nad meile täiendavaid kulutusi peale panevad, inimesi ohtu seavad. Nii et ühelt või teiselt poolt vaadates on asi minu arvates probleemne.

Inimesed jt on riigile tülikas element

Jääb mulje, nagu oleks ametitele riigilõivustatud toimingute tegemine vastumeelne, et nad iga hinna eest üritavad täiendavaid kulutusi kliendi kaelale jätta. Meenutan, et riik on ise need riigilõivu määrad kehtestanud ning antud toimingud riigilõivustanud. Mina isiklikult ei ole enne näinud, et auto minult nõuaks juhiluba või eksamite tegemist, samuti, et riigipiir minult nõuaks isikutunnistust, ikka on need teised inimesed olnud, kes neid dokuente, protseduure nõuavad. Seda erinevalt toidust, ilma milleta ma elada ei saa ning ometi toidupoed ei võta minult teenustasu toidu ostmisel, kuigi ma ilma toiduta elada ei saa. Riik on kehtestanud kunstlikud riigilõivustatud toimingud ilma milleta saaks ka hakkama ja nöörib sajaga, samas kui erasektor on aitab elada ning tuleb kliendile igati vastu. Valgemaid ja mustemaid lambaid on mõlemal poolel.

Kuidas edasi?

Ma teen ettepaneku, et riigilõiv ikka sisaldaks endas kõiki toiminguid, nagu ütleb ka riigilõivuseadus § 4 lg 1 Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte) ning kui sellest jääb väheks, siis lg 2 toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Teenustasud on minu arvates lahutamatud osad riigilõivu tasumisel, seda eriti olukorras, kus sularahas makset teha ei õnnestu või sularahavedu on isegi kulukas.

Riigil õnnestuks teha hanked ning saada makseterminalid just erasektori moodi kasutamiseks, ma arvan väga odavate teenustasudega võrreldes erasektoriga. Kes see pankadest ikka tahab sellisest lepingust ilma jääda?

On enne seadusi muudetud, saab ka nüüd muuta, et asjad oleksid aetud hästi. Ootan arvamusi/ettepanekuid, kuidas asju ajada ning mida ette võtta.