“Riigitöötaja iseteenindusportaal on veebikeskkond infovahetuseks. Näiteks saab sisestada puhkusetaotlusi, lähetusetaotlusi, vaadata enda käes olevaid varasid jne,” ütles rahandusministeeriumi asekantsleri ülesandeid täitev Agris Peedu. “Portaal peab olema ülesehituselt lihtne ning loogiline. Näiteks nagu internetipangad või portaal eesti.ee,” vahendab asekantsleri sõnu Eesti Ekspress.

SAP on suurtele organisatsioonidele mõeldud suletud ja kallis tarkvara, millel on vähe konkurente (peamiseks on Oracle ja Microsoft). Politsei- ja piirivalveametile läks ühendamise ajal SAP maksma 26 miljonit krooni. Ka näiteks paljukirutud digiretsept on SAPi rakendus.

Majandusministeeriumi hinnangul on SAP üks maailma parimaid oma alal. “Lihtsalt uued versioonid on kulukad ja nende rakendamine võtab aega,” teatas ministeerium.

Samas on näiteks Helsingi linn oma SAPiga suures hädas. Aasta alguses jäi tarkvara tõrke tõttu väljastamata ligi 300 000 arvet, mistõttu linnale ei laekunud õigel ajal tulu.

Eestis on hetkel 29 000 riigitöötajat.

Eesti suurfirmades, kus SAP on kasutusel, on akronüüm saanud humoorikaid tõlgendusi, nagu “Shut up And Pay” (ole vait ja maksa), “System Against People” (süsteem inimeste vastu) ja “Slow And Painful” (aeglane ja piinarikas).