Iga rohelise mõtteviisiga inimene on kindlasti ulatusliku metsaraie vastu. Paraku on äärmuslikult mõtlevad inimesed üsna kitsa vaateväljaga ja oma mõtetes nii kinni, et teisi absoluutselt kuulda ei võta. Sisuliselt on ju metsast rohkem kasu, kui teda otstarbekalt raiuda, kui lasta niisama maha mädaneda. Ja metsa istutatakse ka sama palju või isegi rohkem tagasi, kui teda raiutakse.

Eesti mets läheb praegusel hetkel enamjaolt toorpalgina riigist välja. Sellelt teenitakse üüratut tulu, kuid see tulu võiks olla veel suurem. Suuremat tulu võiks saada ekspordimahtude suurendamisest, kuid otstarbekam oleks puit kohapeal töödelda ja eksportida palju kõrgema hinnaga. Paraku on tänasel päeval jäädud enamasti toorpalgi väljaveo juurde.

Eestis kohapeal puidu ümbertöötlemine oleks ju täiesti võimalik. Meil on piisavalt oskustöölisi ja kui neid napib, siis alati võib juurde koolitada. Kutseharidus on ju üsna heal tasemel. Meil oleks suur potentsiaal luua suured saekaatrid, kus oleks tööd tuhandetele inimestele. Mitte et praegu saekaatreid ei oleks, aga võiks olla palju rohkem. See annaks juurde mitu tuhat töökohta ja samas oleks teenitav tulu töödeldud puidult ka palju suurem.

Teine suur potentsiaal on meil mööbli tootmises. Eestil võiks vabalt olla mitu näiteks 1000 töölisega mööblivabrikut. Professionaalseid tislereid meil ju jagub. See annaks oma turule odavama mööbli ning kui me suudaks tõestada oma mööbli kvaliteeti üle maailma, siis ma arvan, et Eesti mööbel võiks olla kogu maailmas sama hinnatud kui šveitsi kellad. Kui suudetaks saavutada selline kõrge kvaliteet ja kuulsus üle maailma, siis võiks Eesti metsast riigikassasse palju suuremat tulu laekuda.

Puidu kohapeal töötlemine ja valmisproduktide - saematerjali ja mööbli müümine annaks meile nii suuremat tulu kui ka hulga töökohti. Miks seda ei tehta, on mulle üsna arusaamatu. Meil on üüratu potentsiaal, tuleks end lihtsalt maailmas tõestada ning kui tootel on kvaliteeti, siis peaks olema ka turgu ja nõudlust.