Ettevalmistused riigikogu 1999. aasta valimisteks algasid erakondadel juba mitu aastat varem. Riiki juhtis Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) vähemusvalitsus, mis tugines riigikogus 41 rahvasaadikuga fraktsioonile - ei varem ega hiljem pole ühelgi parteil olnud Toompeal sedavõrd suurt esindatust.

Skandaalidest räsitud KMÜ populaarsus oli peaministri vahetusest hoolimata järsus langustrendis ning viiest parteist koosnenud valimisliidu toetus oli neli kuud enne valimisi kahanenud kümnele protsendile. Samal ajal oli tõusutrendis Reformierakonna ja Keskerakonna toetus. Uuringufirma Emor küsitluse andmetel toetas neid erakondi 1998. aasta oktoobris vastavalt 13 ja 12 protsenti valijaist.

Seadusemuudatus pühkis pildilt väikeparteid

Valimistele vastu minnes leidsid olulised muudatused aset ka Eesti õigusruumis. Esiteks keelustati valimisliitude osalemine riigikogu valimistel, ning teiseks, 1998. aasta oktoobris hakkas erakondadele kehtima vähemalt tuhande liikme nõue.

Mõlemad seadusmuudatused jõustusid napilt viis kuud enne valimisi ning oli surmahoop väikeparteidele, hiljem ka Koonderakonnale. Kui 1998. aasta alguses tegutses Eestis 31 erakonda, siis 1999. aasta valimisteks oli neid järele jäänud 19, millest 12 võttis osa riigikogu valimistest.

Valimisliidud küll keelustati, kuid poliitikud nägid ära seadusaugu, mis lubas ühe erakonna liikmel kandideerida teise partei nimekirjas. Parteid ei loonud formaalselt ühist valimisnimekirja, vaid väiksema partei liikmed kandideerisid koordineeritult suurema nimekirjas. Antud seadusauk lapiti järgmisteks riigikogu valimisteks.

Vaata, kuidas ootas tulemusi Keskerakond!

Ühinenud opositsioon ja Keskerakond versus kolmikliit

Poolteist aastat enne riigikogu valimisi, 24. septembril 1997, loodi esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos ühinenud opositsioon, kui Reformierakond, Mõõdukad, Isamaaliit ja Parempoolsed sõlmisid koostööleppe, mis keelas antud parteide separaatlepped valitsuserakondadega.

Selle tulemusena allkirjastasid detsembris 1998 Siim Kallas, Mart Laar, Andres Tarand ja Toomas Hendrik Ilves ühisavalduse uue võimaliku valitsusliidu moodustamisest pärast riigikogu valimisi. Kokkuleppe kohaselt sai peaministri positsiooni selle erakonna juht, mis kogus enim hääli. Ehkki allkirjastajaid oli neli, siis oli teada, et Rahvaerakond, mis oli vahepeal tekkinud Talurahva erakonna ja parempoolsete ühinemisest,liitub valimiste järel Mõõdukatega. Seetõttu sai liit rahvasuus nimetuse „kolmikliit".
MART LAAR, ANDRES TARAND, SIIM KALLAS

Kuna oli aimata, et Koonderakond valimistel põrub, siis peamine valimisvõitlus käis Keskerakonna ja kolmikliidu vahel. Valimiste peaküsimus oli, kas kolmikliidu erakonnad saavad kolme peale valitsuse moodustamiseks piisavalt hääli?

  
MART LAAR, ANDRES TARAND, SIIM KALLAS

Hääled Keskerakonnale, peaministritool Laarile

  

Viimase valitsustsükli lõppematud skandaalid ja vangerdused valitsustes nüristasid valijate meeli ning tõid valimiskastide juurde vaid  57,43 protsenti valijatest. Tegu on madalaima aktiivsusnäitajaga riigikogu valimistel taasiseseisvunud Eestis.

Valimised võitis selge ülekaaluga Keskerakond, mida toetas 113 378 valijat ehk 23,41 protsenti valimistel osalenuist. Keskerakonna ridades kogus suurima häältesaagi mõistagi parteijuht Edgar Savisaar, kes kandideeris Ida- ja Lääne-Virumaa valimisringkonnas, kus teda toetas 14 320 virulast. Võrreldes eelmiste valimistega, toetas tsentriste üle 36 000 inimese rohkem, mille tulemusena sai Keskerakond rekordilised 28 mandaati Toompeal.

Hoolimata suurest valimisedust jäi sellest Keskerakonnale valitsuse moodustamiseks väheks. Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad kogusid kolme peale 47 protsendi valijate toetuse, millest piisas 53 mandaadi ehk parlamendienamuse saavutamiseks.

Siiri Oviir Keskerakonna valimispeol:
KESKERAKOND

Kolmikliidu edukaim oli Isamaaliit, mis kogus Reformierakonnast vaid 829 häält enam. See tähendas, et Reformierakonnal tuli mõru pill alla neelata ja oodatud peaministritool isamaaliitlastele loovutada. Ehkki tehti valimiste kolmas tulemus, võib reformierakondlasi lisaks Koonderakonnale lugeda samuti valimiste kaotajaiks. Reformierakond kogus 1999. aastal üle 10 000 hääle vähem kui neli aastat varem, mis tähendas ühe koha kaotust parlamendis. Need on ühtlasi ka ainukesed valimised, kus Reformierakonna toetusprotsent ja saadud mandaatide arv on eelnenud valimistega võrreldes väiksem.

Isamaaliit seevastu suurendas oma toetajaskonda 35 000 valijaga ja võis saata riigikogusse kümme saadikut rohkem kui neli aastat varem, mil valimistele mindi koos ERSP-ga ühise valimisliidu nimekirjaga. Isamaaliidu suurüllatajaks võib kahtlemata pidada endist pankurit Jüri Mõisa, kes oma valimisdebüüdil kogus 6739 poolthäält, mis andis üle-eestiliselt viienda tulemuse.

Häältesaak!

Toetusprotsendid:
Mandaadid: