RIIGIKOGU VALIMISED 1995: Valitsuste vankudes valimistele vastu
Kui hinnates taasiseseisvumisjärgset Eestit tänaste standardite järgi, passiks õhkkonna iseloomustamiseks sõna vesternlik. See mõjutas olulisel määral ka Isamaast, ERSP-st ja Mõõdukatest (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Eesti Maa-Keskerakond) koosnenud Mart Laari esimese valitsuse tööd.
Tõenöoliselt oli meeldejäävaimaks sündmuseks kurikuulus Pullapää kriis Asso Kommeri juhitud Läänemaa Vabatahtlike Jäägrikompanii ja Eesti riigi vahel. Kokkupõrge päädis siseminister Lagle Pareki tagasiastumisega 27. novembril 1993 ning pikemas perspektiivis nelja ministri ringivahetamisega 1994. aasta jaanuari alguses.
Laari esimese valitsusremondi järgne rahandusminister Heiki Kranich on 2012. aastal ajalehes Kes-Kus meenutanud, et kogenematut valitsust iseloomustasid "eestlasele tavapärane individualism ja loomulik võimetus minna oma ainukordse idee realiseerimise nimel mingilegi kompromissile". Sõltumata kompromissivalmiduse paranemisest oli aga Laaril tegemist, et valitsust koos hoida.
Vahevalitsus plaanis Setu maakonna loomist
Esimene taasiseseisvumisjärgne valitsus kukkus nn rublatehingu varajamise ehk salaja ringlusest kõrvaldatud rublade Tšetšeeniasse müümise tõttu 26. septembril 1994. Hoolimata valitsusjuhi vahetusest jäi valitsuskoalitsioon ise siiski püsima. Lihtne see protsess siiski polnud, sest kui president Meri esitas esimesena uueks peaministrikandidaadiks Eesti Panga presidendi Siim Kallase, ei andnud Riigikogu valitsuse moodustamiseks volitusi. See oli ka esimene ja viimane kord, kui Riigikogu nõnda on otsustanud.
Laari järel asus peaministri positsioonile Andres Tarand Eesti Maa-Keskerakonnast. Uue valitsuse - ajalukku läinud jõulurahuvalitsuse nime all - eesmärk oli peamiselt valimisteni välja vedada. Vahevalitsuse tegevus lähtus üheksapunktilisest dokumendist "Valitsuse moodustamise kokkuleppe alused", milles sisaldusid muuhulgas punktid omandireformi arengu, põllumajandusministeeriumi juhtimise ja tööstiili muutmise ning isegi Setu maakonna loomise kohta.
Muutlikus õhkkonnas oli oluline majanduse toimimine. Reformiti maksusüsteemi, mille tulemusel kehtestati astmelise tulumaksu asemele ühetaoline, 26-protsendine tulumaks. Kui president Meri 1994. aasta jaanuaris riigikogu ees Laariga pragas, et tolles polnud piisavalt riigimehelikkust tagasi astuda, valides selle asemel valitsusremondi ja võimulejäämise, siis vähemalt majandusolukorra eest sai peaminister kiita.
Valimiste ajalugu tutvustav sari valmib koostöös MTÜ Valimisaatlusega ning iga olnud riigikogu valimise kohta on ilmumas neli lugu. Esmalt teeme ülevaate üldisest poliitilisest olukorrast enne valimisi: kes olid valitsuses, kes opositsioonis, millised olid suurimad valimiseelsed poliitskandaalid ning mida lubasid valimistele eelnenud küsitlused?
Teiseks saavad kaardistatud valimistel osalejad: millised olid parteid ning millised oli erakondade esinumbrid, üksikandidaadid? Kolmandaks tutvustame valimistele eelnenud kampaaniat. Meenutame kunagisi lubadusi ja lööklauseid, kampaaniate stiile ning loomulikult ka erakodnade peamisi programmilisi seisukohti.
Omaette peatüki saavad valimistulemused - kes võitis, kes hävis? Kas oli ka erakondi, kes otsutasid "poe kinni panna" ja laiali minna? Riigikogu valimisi tutvustav lugudesari ilmub Delfis kuni riigikogu valimisteni märtsis.
