Samas on teema endiselt päevakorral, kirjutab Eesti Päevaleht. Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets nimetas neli komponenti, millest sõltub õpetatava sisu. Nendeks on riiklikud õppekavad, õpetajad, riigieksamid ning õpikud.

Kõik komponendid on omavahel seotud ning ühe muutmisega kaasnevad ümberkorraldused kõigis teistes valdkondades.

Nii kaalutaval eksamipiletisüsteemil kui ka hetkel toimival eksamikorraldusel on oma head ja vead.

“Hetkel defineerivad õpetatava sisu õpik ja eksamid,“ sõnas Maimets. Ministri sõnul käiakse läbi terve õpik, sest eksamil küsitavat ei teata ning seetõttu jäävad teadmised laialivalguvaks. Lisaks on turul palju erinevaid õpikuid. “Kümme aastat tagasi oli vabaturg jumal,” põhjendas Maimets kirjut õpikuvalikut.

Maimets toob ära ka eksamipiletisüsteemi miinuse. “Kui küsimused on ette teada, siis hakatakse vastuseid pähe tuupima ning kaob loovmõtlemine,” sõnas minister. Lisaks ei hakata hetkel muudatusi tegema, sest uued õppekavad võeti kasutusele alles 2002. aastal ning esmalt on vaja hinnata nende toimimist.

Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktori Janar Holmi sõnul on ministeeriumiga eksamipiletisüsteemist räägitud, kuid seda laiemas kontekstis. “Võimalik piletite küsimus on lihtsalt seotud sellega, kuidas eksamite temaatikat piiritleda,” sõnas Holm.“Samas piiritlevad seda juba õppekava ja õpikud,” lisas ta.

Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktori sõnul nõuab eksamite teema aega ja vajab tõsist läbimõtlemist.