võimalik võrrelda ning avaldatavate aktide kohta on võimalik tellida e-posti aadressile teateid, teatas riigikantselei. Aktide juurde lisanduvad lingid menetluse kohta riigikogus ja kooskõlastamise infosüsteemis, mis muudab kättesaadavaks ka näiteks eelnõude seletuskirjad. Samuti lisatakse Riigi Teatajas avaldatavatele aktidele lingid Euroopa Liidu õigusaktidele.

Uues Riigi Teataja võrguväljaandes viidi õigusaktid XML standardile, mis võimaldab tulevikus veelgi suurendada õigusteabe otsimist ja seostamist. Selleks juurutatakse Riigi Teatajas avaldatavate terviktekstide koostamiseks eraldi töövahend, mida hiljem on võimalik kasutusele võtta kõigi õigusaktide koostamiseks.

Kohaliku omavalitsuse määruste terviktekstide avaldamisega alustatakse 2011. aastal ning 1. jaanuarist 2013 muutub kõigi määruste ja nende terviktekstide avaldamine Riigi Teatajas kohalikele omavalitsustele kohustuslikuks.

Paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on tasuta juurdepääs internetis avaldatud õigusaktidele tehtud võimalikuks alles viimastel aastatel. Mõnedes riikides on keerulisemate otsingute tegemine ja juurdepääs terviktekstidele siiani tasuline. Euroopa Liidu 12 liikmesriigis ei oma õigusaktide elektrooniline avaldamine veel ametlikku tähendust ja ametlik ei ole ka internetis kättesaadav Euroopa Liidu Teataja.

Pärast elektroonilise Riigi Teataja ilmuma hakkamist 2002. aastal vähenes nõudlus paberil Riigi Teataja järele pidevalt. 2010. aasta esimeseks poolaastaks oli väljaandel keskmiselt vaid 17 tellijat. Elektroonilisse Riigi Teatajasse pöördumiste arv on 2002. aastast kasvanud kordades, suurenedes iga aastaga keskmiselt 20 protsenti.

Riigi Teataja muutus ainult internetis ilmuvaks võrguväljaandeks tänavu 1. juunil, kui jõustus uus Riigi Teataja seadus.

Uue elektroonilise Riigi Teataja tehnilise lahenduse töötas välja aktsiaselts Webmedia. Riigi Teataja infosüsteemi majutamise eest vastutab justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus.


Uue Riigi Teataja tutvustus on tehtud ka videona