Riho Unt: varsti pole vaja enam pangakontorisse kohale tulla

 (48)
Riho Unt: varsti pole vaja enam pangakontorisse kohale tulla
Foto: Andres Putting

SEB panga juhatuse esimees ja pangaliidu juht Riho Unt usub, et võib varsti oma klientidele öelda, et klientidel pole vaja panga kontorisse enam tullagi, vaid kõik asjatoimetused pangaga saavad aetud ja korraldatud elektrooniliste ja kaugkanalite vahendusel.

Sel nädalal teatas SEB, et pakub oktoobri lõpuni mitmeid kodulaenu soodustusi, neist ühena käidi välja omafinantseeringuta 40-aastane laen, seda lisatagatise olemasolul. Kas müstilised laenukraanid on taas avanemas?




Kodulaenu väljastamine on olnud viimastel aastatel tagasihoidlik pigem madala nõudluse tõttu, sest majandussurutises paljud enam ei julgenud laenu võtta. Eluasemelaen on alati olnud pangale kõige madalama riskantsusega toode, sest laenu võtmine oma kodu muretsemiseks on ikkagi investeering, mida kliendid soovivad hoida ka raskematel aegadel. Tänavu sügisel näeme mõnevõrra kasvavat huvi kodude soetamise vastu ning aasta lõpuks võib eeldada, et pank väljastab sel aastal pea 25% rohkem eluasemelaene kui 2009. aastal. Täna on panga tähelepanu liikumas kasvava nõudluse rahuldamisele, kuid veel oleks vara lugeda möödanikuks klientide raskusi olemasolevate kohustuste teenindamisel. Küll võib arvata, et need, kes on töökoha tänaseks säilitanud, püsivad tööturul ka edaspidi. Laenutingimustes ei ole märgatavaid muutusi; näiteks lisatagatiste olemasolul sai ka kriisiajal nullprotsendilise omafinantseeringuga laenu.



Küsin eraldi ka lisatagatise kohta. Kuivõrd on viimaste aastate jooksul suurenenud nende inimeste ring, kes ühe laenuga seotud on? Kui võtta näitena seesama omafinantseeringuta laen, kas see tähendab, et ühe laenuga võib lõppkokkuvõttes olla seotud „terve suguvõsa“?



Kliendikäitumises on näha muutusi: kui 2007-2008 küsiti tihti, et mis on maksimaalne laenusumma, mille ma saaks, siis täna klient teab, mida tahab osta. Klienditeadlikkus on oluliselt parem ning nii pangad kui ka kliendid on veelgi vastutustundlikumad. 


Tuleb mainida, et uutest eluasemelaenudest on SEB Pangas 40% ulatuses kaetud laenumaksete kindlustusega, mis on hea moodus enda kaitsmiseks töökoha kaotusest tulenevate laenumakseprobleemide eest. Üsna paljud laenusaajad on juba saanud kindlustushüvitisi, neist enamik töökaotusega seoses. Suurim hüvitatav laenumakse on küündinud 10 000 kroonini kuus.



Mida uut kliendile veel lähiajal pakute?



Oktoobrikuust käivitub SEB uus ning teistest oluliselt eristuv internetipank. Uudiseks on seal Rahapäevik, mis aitab netipanga kasutajal oma kulusid kontrolli all hoida. Uuringute kohaselt peab igakuist pere-eelarvet ligi kolmandik inimestest, Rahapäeviku abiga pääseb klient tülikast raamatupidamisest, millele muidu kulub kuus ligi poolteist tundi. Kuine kuluarvestus on nüüd oluliselt lihtsam. Ühtlasi on SEB internetipank siis täielikult „eurokõlbulik“, mis lihtsustab süsteemi ümberseadistamist jaanuari alguses.



Loomulikult on oluline euro. Aktiivsed pangakliendid ei pea euro tulekuks sisuliselt midagi tegema: kontoraha vahetub automaatselt ning kui makseid teha kaardiga, siis üleminekut peaaegu ei märkagi. Kaardimaksetes võib aastavahetusel paus ulatuda vaid 5-10 minutini. Sularaha kasutajatele on kindlasti hea uudis, et automaadid hakkavad väljastama ka viieeuroseid. Eurole ülemineku ettevalmistused nõuavad põhjalikke ettevalmistusi pankadelt, samas kui kliendid saavad rahulikult tavapärast elu elada. 

2011. aastal suurendame ka oluliselt sularaha sissemakseautomaatide arvu ning vahetame olemasolevad automaadid veelgi töökindlamate vastu. 



Mida pangaliidu juhina arvate Swedbanki uuest laenuintressist ja kas ise sellise intressiga laenu võtaksite?



Panga baasintressid on peamisi laenu väljastamise aluseid Põhjamaades. Swedbanki puhul on tegemist alternatiivse võimalusega ja seetõttu, kes ennast kindalt ei tunne, saab edasipidi laenu võtta 6 kuu EURIBORI baasil.



Kuna euro tulekuga seoses kaotavad pangad oma tulusid (hoolimata sellest, et pangad võidavad euro tulekuga vabanevate reservide arvelt), siis on Swedbanki poolt kombineeritud intress mingis mõttes märk, et euro tulek teeb laenu vähemalt mõnes pangas kallimaks? Siia lisandub ilmselt ka panga jaoks suurenev risk, mis tekib kodulaenu võtjat kaitsva seaduse võimalikul vastuvõtmisel.



Euro tulek iseenesest ei muuda midagi. Pigem teenused odavnevad. Pangad soovivad küll tulu vähenemist kompenseerida, kuid seda ärimahtude kasvatamisega. Kuna euro kasutuselevõtt mõjub Eesti majandusele stabiliseeriva tegurina, siis on see ka hea baas edaspidise äritegevuse kasvuks pankadele.


Eurole üleminekuks kulub pankade peale kokku ligi 200 000 töötundi, arvestatav kulu kaasneb ka uute rahalugemise masinatega ja kokku investeerivad pangad üle 200 miljoni krooni. Euro kasutuselevõtt on pankade majandustulemustele suures osas neutraalse mõjuga, sest ühekordseid kulusid ning hilisemaid kaduvaid tulusid, nagu näiteks vähenevat valuutavahetuse mahtu, kompenseerivad väiksemad kulud.



Usun, et Eestis tegutsevad pangad on üles näidanud head vastutustundlikkust tasakaalustatud teenuste pakkumiseks ka ilma seadusandliku sunnimehhanismideta. Loomulikult on ettevõtjaid, kelle ettevõte kriisi üle ei elanud ja ka eraisikuid, kes on sunnitud kulude kokkuhoiuks erinevaid võimalusi otsima. Kuid arvestades maailmas ja Eesti majanduses aset leidnud kohandumist võib siiski väita, et kliendid, pangad ja ka Eesti majandus tervikuna on kriisiga paremini hakkama saanud kui oleks võinud eeldada. Mina Pangaliidu juhina usun, et turgu ei ole põhjust liigselt üle reguleerida, vaid enne kiirete seadusemuudatuste läbiviimist tasub alati pühendada aega mõjuanalüüsile, et kas uus tekkiv olukord koos oma plusside ja miinustega on ikka see mida soovitakse.



Hiljuti lugesime, et riik võib saada pankade sundvõõrandamise õiguse. Miks riik pankasid ei usalda?



See õigus on enamikus Euroopa liidu riikides ning tuleneb üleeuroopalistest protsessidest. Tegu on Eesti õigusaktide kohandamisega ELi omadega. 



Sama eelnõu kohaselt suurendatakse ka hoiuste hüvitamise piirmäära 50 000 eurolt 100 000 eurole ning lühendatakse hüvitiste väljamaksmise perioodi kolmelt kuult 20 tööpäevani.



Lõpetuseks veidi üldisem küsimus: pangandus on väga vanade traditsioonidega ja üpris konservatiivne valdkond, millises suunas näete seda tänapäeval arenemas? Millised on näiteks teenused, mida võiksid pangad tulevikus, sh ka Eestis pakkuda?



Panganduse põhialused on läbi aegade olnud samad, muutumises on vorm, kuidas pangateenust pakutakse. Aeg, mil pangateenust sai vaid linna keskväljakul olevast pangakontorist on läbi. Täna saab kodust väljumata enamus asju tehtud ehk pangakontor on seal, kus on arvuti või mobiiltelefon. Pangandus on nagu igapäevane poeskäik, elu osa ning inimesed ei mõtle enam sellele. Trendiks on kindlasti see, et sularaha osakaal väheneb, sest see on maksjatele ja kaupmeestele mugavam ning ühiskonnale kokkuvõttes odavam.  SEB panga juhina on minul visioon, et me võiksime varsti oma klientidele öelda, et klientidel pole vaja panga kontorisse enam tullagi vaid kõik asjatoimetused pangaga saavad aetud ja korraldatud elektrooniliste ja kaugkanalite vahendusel.


Lisaks e-kanalite arengule võib näha maailmas mõõdukat finantsinstrumentide innovatsiooni, kuid ka nende puhul jääb lihtsustatud põhiolemus endiseks ning muutunud on vaid vorm. Eesti turu väiksust arvestades jäävad Eestis kasutatavad finantslahendused enamasti lihtsamateks. 1. Jaanuarist 2011 tuleb kasutusele Investeerimiskonto, mille vahendusel tehtud investeeringud eraisikutele on tulumaksuvabad seni, kui Investeerimiskontolt raha välja ei maksta.



Krooni seotust euroga oleme pühaks ja puutumatuks pidanud meie ise – ja õigustatult – kuid välismaailma jaoks saame nüüd ka kvaliteedimärgi külge ning Eesti võib õigustatult tunda, et liigub Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse. Usun, et euro märk teeb ja on teinud meile maailmas rohkem nime kui „Welcome to Estonia“ seda kunagi oleks suutnud. 



Pensionite teema on kindlasti koht, kus arenguid peaks tulema. On selge, et selle tempo juures ei kogu praegune põlvkond endale piisavat pensionivara. Kuidagi on vaja tuua pensionisüsteemi lisaraha juurde. Ettevõttepensioni soodustamine on üks viis, kuid häid mõtteid oleks veel vaja.



Pikaajalisem trend ongi vast selles, et inimeste investeerimisaktiivsus peab kasvama – praegu on Eesti pankades üle 60 miljardi krooni inimeste hoiuseid, millest pooled on nõudmiseni hoiused. Kuigi rahulik hoiustamine on soovitav, tasub alati kaaluda ka osa raha investeerimist.