Repliik: Venemaale on kõik lubatud

Maskid on langenud: Venemaal ei viitsita enam isegi teeselda demokraatiat. St. Peterburgis ei lubata peamisel opositsiooniparteil Jabloko valimistel osaleda.

Kremli suhtes kriitiline, vabaturumajandust ja häid suhteid Läänega pooldav Jabloko pole Putini revanšistlikul Venemaal muidugi kuigi populaarne. Seda karmim on sõnum, mille võimud oma käitumisega välja saadavad — kriitikuid ei kavatseta taluda isegi juhul, kui neilt midagi erilist karta pole.

Olgu peale, et opositsiooni valimistel osalemine keelati tehnilisel põhjusel — mis vahet siin on. Valimised on kas vabad või ei ole. Ja vabad nad enam ei ole, kui tuleb võimuolijatelt luba küsida ja nende loodud tingimusi täita.

Ootaks nüüd hukkamõistu Brüsselist. Tahaks kuulda Angela Merkeli kriitikat. Kuidas oleks demokraatia kullaproovi väljaandjate OSCE ja Euroopa Nõukoguga, kes on end sõlme keeranud Eestis ja Lätis näpuga järge ajades, kas ikka kõik inimõigused ja vabadused on igale suvalisele kolonistile tagatud. Tahaks välku ja müristamist Valgest Majast.

Mingit müristamist muidugi ei tule. Venemaa on ju eriline. Merkel korrutab nagu papagoi, et vaja on häid ja erilisi suhteid. Ameeriklased lollitavad iseend, lootes, et silma kinni pigistamise eest tuleb Moskva neile appi Iraani ohjeldamisel. Lollikesed, Putin on aastaid Kimi ja hulle mullasid ässitanud, et kaaluda siis abi andmist — võib-olla, kui vastu saab teatud järeleandmisi siin-seal. Sel ajal, kui kaalub, kägistab või mürgitab aga kodumaal kõik vastased.

Pärast seda asub aga likvideerima vaenlasi välismaal. Alustab kodu lähedalt. Meie kaitseks teevad „sõbrad” täpselt sama palju ja sama innukalt, kui nad teevad oma „sõprade” kaitseks Venemaal.