Repliik: Teeme ise presidendile esindusauto

 (48)
Lauri Laugen

Saabunud säästuaja tingimustes on tõstatunud ka küsimus presidendi ametiauto luksuslikkuse vajalikkusest.

Ärimees Priit Vilba leiab, et sobivalt odav ja hea auto presidendi istumise alla võiks olla Škoda.

Ütlemata ühtegi halba sõna Tšehhi autotööstuse lipulaeva kohta, võiks Škoda sobivuses Eesti presidendile siiski kahelda. Ühel väärikal riigipeal peaks kasutada olema omaenese rahvusliku autotööstuse toodang. Škoda on seega suurepärane valik Tšehhi presidendi tarvis ning mäletan end telepildi vahendusel ka näinud olevat Tšehhi riigipead Škodaga Praha presidendilossi ette veeremas.

Näiteks vähemalt Euroopa mõistes suurriik Prantsusmaa toodab allakirjutanu teada vähemalt kolme marki sõiduautosid. Kuigi tõelisi luksuslimusiine prantslaste mudelivalikust ei leia, ei häbeneta sugugi vabariigi presidenti parajasti suurima Citroëni mudeliga ringi sõidutada.

Kahtlemata on tegemist riigivõimu ja rahvusliku tööstuse suurepärase koostöö näidetega. Kasu saavad mõlemad pooled — riik ei pea end võõraste kallite sulgedega ehtima ja autode soetamiseks makstavad summad jäävad kodumaale ning osa rahast tuleb maksudena riigile tagasigi; autoehitajatele tehakse aga tasuta reklaami ning kindlustatakse nad stabiilsete riigihangetega.

Mida aga teha Eestis, kus rahvuslik autotööstus paraku puudub? Kas tõesti oleme sunnitud jääma niigi täissöönud sakslaste kukruid täitma?

10-20 aastat tagasi projekteeriti Eestis sõiduauto Vilgas, meil on ehitatud vormeleid, hobiautode ehitajaid leidub tänapäevalgi. Eestis on toodetud teehöövleid ja ekskavaatoreid, leidub ettevõte, mis paneb kokku harvestere.

Miks siis mitte panna pead kokku ja käärida käised üles presidendile oma maavillase esindusauto loomiseks. Hulk terava taibu ja kuldsete kätega meistrimehi saaks tööd ja leiba ning poleks enam põhjust vaielda välisriikides toodetud automarkide sobivuse ja hindade üle.

Oma kätega tehtud ei pea ilmtimgimata välja kukkuma mingi käkk.

Aga kui mõelda meie “võidukate” ühisettevõtmiste peale nagu Welcome to Estonia või vabadussammas, siis ega optimismi ei tekita.