Mõlema väitega võib vaielda. Raha on muidugi alati vähe, aga millegi peale peab seda ju kulutama, ja raha kasutamine sõltub sellest, mida peetakse prioriteediks.

Mis puutub seadustesse, siis — isegi kui rahvuslastel on õigus, on ju mõningatel juhtudel võimalik seadusi muuta. Selle jaoks seadusandlik võim meil olemas ongi.

Aga asja head küljed? Muidugi suurem selgus — nende jaoks, kes siin elavad, aga oskavad eesti keelt kehvasti või üldse mitte; ka nende jaoks, kes on siia külla sõitnud või turismireisil — ja siin televiisorit vaatavad. Ja kas või nende jaoks, kes soovivad end Eesti sündmustega kursis hoida välismaal viibides või ka interneti vahendusel.

Eesti Televisioonis ülesastujad saaksid niimoodi ilmselt palju suurema auditooriumi tähelepanu osaliseks kui seni. Ehk ei meeldi mõnele selline “läbipaistvus”, aga ega kõigis kanaleis polegi ju plaanis venekeelseid subtiitreid kasutusele võtta.

Kas venekeelsed subtiitrite kasutuselevõtt mingi tulemuseni viib või kellelegi reaalset kasu toob — ei tea, tegelikult, see ei olegi tähtis. Ent on vaja aru saada sellest, et kuni Eestis täiesti venekeelset telekanalit ei ole, ei hakka eesti keelt mitte oskavad inimesed eesti saateid ilma subtiitriteta vaatama.

Kas subtiitrid parandaksid siinsete venelaste eesti keele oskust? Seda ei või praegu ilmselt keegi kinnitada. Aga selline muudatus oleks vene keelt kõnelevatele inimestele (võib-olla esimene?) märk, et “ülevalpool” nende peale tõesti mõeldakse, mitte ainult ei räägita, et mõeldakse.

Teiselt poolt, kui mõni aeg pärast subtiitrite kasutuselevõttu hakkavad küsitlused näitama, et eesti keele oskajate hulk riigis on kas või natukene suurenenud — ja et siinne venekeelne elanikkond on kohalikust elust kas või natukene paremini aru saama hakanud —, olen ma veendunud, et edu saavutamise pandiks on olnud venekeelsed subtiitrid.