Repliik: Reformierakonna julged unistused

 (52)
Laur Koni
Foto: DELFI

Esiteks selle pärast, et neil on praegugi raskusi hoida enda ridades vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, ja teiseks on Keskerakonna edu teiste parteide ees Tallinnas nii seniste valimistulemuste kui ka arvamusküsitluste põhjal mäekõrgune.

Möödunud aasta juunis kinnitas peaminister Andrus Ansip, et valimistel antud lubaduste elluviimisel tuleb kõige suurem töö ära teha just pealinna parteilastel. Et midagi olulist korda saadetud oleks, ei ole siiani näha olnud, küll aga on parteil linnavolikogus kaks kohta vähem.

Reformierakonna ridades Tallinna linnavolikokku kuulunud Sergei Kravtšenko ütles sügisel, et lahkub parteist, sest „vene taustaga inimesel seal praegu kerge ei ole“. Partei heitis ise oma ridadest välja aga Svetlana Melehhova, kes hääletas Tallinna eelarve vastuvõtmisel selle poolt.

Enne riigikogu valimisi rakendas Reformierakond oma valimisvankri ette pronksiratsu, nüüd on aeg selle eest lõivu maksta. Oleks naiivne arvata, et teised parteid seda oma kampaanias ära kasutama ei hakka muukeelse elanikkonna häälte eest võitlemisel, ja neid hääli on Tallinnas palju.

Kui Andrus Ansip ratsutas pronksratsu seljas uhkelt peaministri toolile, siis nüüdseks tundub, et Tallinna auklikud tänavad on ratsu kabjad ära lõhkunud ja tubli tööloom on vähemalt pealinnas muutunud „risuks kaelas“.

Äraaetud hobused lastakse teatavasti maha, kuid kabjaplagin kostab inimeste kõrvus veel kaua.